Ansip: hiinlasi huvitab Rail Baltic

Majandussuhetest kõneldes tundis Hiina peaminister huvi ka Rail Balticu ja teiste infrastruktuuriprojektide vastu. Andrus Ansipi sõnul on Hiina ettevõtted teretulnud osalema Rail Balticuga seotud hangetes.

Kohtumisel kutsus Hiina peaminister Eesti peaministrit ametlikule visiidile, samuti esitas Andrus Ansip Li Keqiangile küllakutse Eestisse.

Peaministrite kohtumine leidis aset Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa valitsusjuhtide eile alanud ja täna jätkunud kohtumise raames Bukarestis.

Intervjuu peaministriga kohtumise järel.

Kui oluliseks peab Eesti tihedamaid majandussuhteid Hiinaga - Eesti uues turismi arendamise strateegias ei ole Hiina otseselt põhiturgude hulgas, ehkki hiinlaste üks suurimaid väravaid Euroopasse on Soomes ja turistide arv seal kiiresti kasvab. Samuti ei saanud asja EASi ekspordibuldooserist Hiina turule.Pooled turistid tulevad Eestisse Soomest ja nii jääb ka edaspidi. Väga kiirelt kasvab turistide arv ka Venemaalt - aastas kasv pea 50%. Hiina jääb loomulikult Eestist kaugele, aga ka Hiina peaminister rõhutas kohtumisel, et me peaksime mõlemalt poolt turismi arendama. See on eestlastele vähe teada, et Hiina peaminister Li Keqiang on külastanud ka Tallinna. Ta ütleb, et nendest omaaegsetest külastustest oli Tallinn temale kõige meeldejäävam ja muljetavaldavam.Tahaksin öelda selle kohtumise kohta, mis eelmine kord leidis aset Varssavis ja nüüd Bukarestis, et see on üks vähestest formaatidest, kus Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel on üldse võimalus regulaarselt kohtuda Hiina kõige kõrgema poliitilise juhtkonnaga.

See Euroopa Liidu riikide vahele kiilu ei aja?Ei, kindlasti mitte. Hiina on väga suur riik ja suhtlus Hiina ja väikeste riikidega ei saa olla väga tihe kõige kõrgemal poliitilisel tasemel. Mina kohtusin viimati Hiina (tänaseks endise - toim.) peaministri Wen Jiabaoga 2008. aastal.

Mis on Hiina huvi Eestis, kas Hiina firmad hakkavad Rail Balticut ehitama?Koostöövaldkondi on mitmeid, turismi sai juba nimetatud. Siis on veel kindlasti hariduskoostöö. Juba praegu on meil umbes sadakond Hiina üliõpilast. Oleme huvitatud sellest, et hiinlased tunneksid rohkem huvi meie ülikoolide ingliskeelsete programmide vastu. Ka eestlastel on võimalus minna õppima Hiina - selleks on Hiina välja pannud mõned stipendiumid.Ka kaubavahetus on Hiinaga küllalt tihe. Eestile jääb alati esmaseks turuks Euroopa Liit, Hiina on Eesti jaoks 10. väliskaubanduspartner. Arvestades riikide vahelist kaugust on 10. koht päris arvestatav.Eesti huvi võiks olla ekspordi impordi vahel parem tasakaal - praegu me ekspordime suhteliselt vähe.Hiinlased on huvitatud ka infrastruktuuriprojektide rajamisest. Rail Balticu projekti vastu on neil mitte ainult ehitaja ja tehnoloogia tarnija huvi, mis on potentsiaalne huvi, sest me oma partnerid leiame avalike konkursside kaudu. Nad on huvitatud ka selle kaubatee valmimisest. Nad prognoosivad, et kaubavahetus ELi ja Hiina vahel kasvab väga järsult, see võiks lühikese aja jooksul kerkida juba triljoni dollarini. Seetõttu on vajalikud täiesti uued kaubateed.Ka mina nimetasin kohtumisel seda hüpoteetilist võimalust, et Rail Baltic pikeneb läbi Soome kuni Arktikani välja ehk siis läbi Soome Norrasse. Sealt saaks olema kõige otsem tee Hiinasse.Soomes on sellised ideed praegu arendamisel ja see võib ükskord osutuda reaalsuseks.

Kuivõrd saaks Balti riigid Hiinaga majandussuhete arendamise koostööd teha - Põhjala riigid turundavad ennast näiteks ühiselt turismi sihtkohana. Eesti sinna Skandinaavia lipu alla ilmselt ei mahu. Aga millised on võimalused?Miks mitte turisminduses üritada koostööd teha, iseenesest me juba teeme Skandinaavia riikidega koostööd, kui me kruiisiturismi arendame. Loomulikult Hiina on väga suure potentsiaaliga turismi lähteriik, sest keskklass kasvab Hiinas väga kiiresti ja inimesed soovivad maailma näha. Ka Eestisse on Hiina turiste hakanud tulema.

Aga Balti riikide ekspordikoostöö. Toidukaubad näiteks?Balti riigid eraldi või koos on ikkagi väga pisikesed ja küsimus ei ole praegu selles, et üksikud tootjad ei suudaks tagada piisavaid kaubamahte. Põhiline on praegu, et me ei ole neid nišše avastanud, kus koostööd teha. Nende asjadega on nagu äris ikka, kui kellelgi õnnestub turg sisse töötada, siis loomulikult on ta huvitatud mahtude suurendamisest ja küllap siis tekib majanduslik koostööpinnas ka Balti riikide vahel.

Kas on uusi arenguid Euroopa Liidu ja Hiina suhetes, mis koostööle kaasa aitaks?ELi ja Hiina vahel on käimas läbirääkimised. Usun, et need tipnevad investeeringute lepinguga, mis loob baasi ELi ja Hiina vahel kaubavahetuse arendamiseks.

Kas puudutasite kohtumisel ka Hiina uue juhtkonna reformiplaane?Hiina peaminister markeeris neid reforme, kuid kohtumise formaat ei võimaldanud neil pikemalt peatuda.

Kuivõrd võiks Hiinast saada uus kasvumootor Kesk- ja Ida-Euroopas, mis pankade ja kaubandussidemete kaudu eurokriisist omajagu kannatas. Mis on Hiina laiem huvi regioonis? Hiina väljendas oma huvi Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse investeerimise vastu juba 2011. aastal Varssavi kohtumisel.Nimetati seda, et koostöö tagamiseks on Hiina valmis investeerima 10 miljardit dollarit. Sellest summast on teatud ühisprojekte arendatud, mitte küll Eestis. Eesti kohta käis jutt 130 miljonist dollarist, mis hiinlased tahaksid investeerida Eesti taastuvenergia tootmise ettevõtetesse. Kas meie ettevõtjad on sellest koostööst selles valdkonnas huvitatud, on minul raske kommenteerida. EAS on neid vahendanud Eestisse.Eestis pole väga suurt huvi projektide vastu, millest on huvitatud mitmed Kesk- ja Ida-Euroopa riigid. Hiinlased on valmis investeerima raudtee- ja maanteeprojektidesse, kui saavad ise ehitada. Meie oleme kasutanud sellisteks projektideks ulatuslikult ELi vahendeid ja meil on võimalust ise krediiti võtta, et taolisi projekte finantseerida. Meie huvi sellise koostöö vastu väga suur ei ole. Paljud Kesk- ja Ida-Euroopa riigid ei ole Euroopa Liidu riigid ja neil on raskusi krediitide saamisega. Seetõttu on nemad taolistest projektidest huvitatud.