Parteide rahastamisel vaja kohtulahendit

"Meil oli see põhimõtteliselt selge juba eelmisel kolmapäeval, kui me koosolekut pidasime. Oli paar motiivi, miks me selle pöördumisega ei rutanud," märkis Tarand.  "Me ei tahtnud näiliselt sekkuda nüüdseks lõppenud kampaaniasse," viitas ta europarlamendi valimistele.

"Tahtsime seda teksti lihvida ja sellega me eile lõpetasime. Täna pärast lõunat on selge, kuidas hääletustulemused tulevad," lausus Tarand. "Seda ei ole oodata, et me loobuksime, küsimus on häältehulgas."

Komisjon tegi järelduse kahe dokumendi pealt: Tartu Ülikooli semiootika osakonna ekspertiis ja erakonnaseadus. "Tahame, et selles küsimuses saabuks selgus kohtulahendite kujul. Selguse saamise huvides on oluline, et meil oleks võimalikult kõrgetasemeliselt tõlgendus ehk soovitavatavalt see võiks minna riigikohtuni välja," lausus Tarand.

Ta lisas, et ka avalik huvi on olnud suur. "Riigikogu ei ole ilmutanud valmisolekut küsimusega lõpuni ja selgelt tegeleda, seal on praegu nn Randpere eelnõu ootamas. Me oleme seda järelvalvekomisjonis käsitlenud, seal tahetakse järelvalvekomisjonile panna uus ülesanne, me peaksime valmistama juhendi, kus on kirjas, mis on poliitiline reklaam ja mis mitte," rääkis Tarand. Ta lisas, et neil pole ressurssi ja kompetentsi sellise juhendi koostamiseks.

Küsimusele, kas komisjoni liikmete arusaam oli ühesugune, et tegu on poliitreklaamiga ja on rikutud reeglid, vastas Tarand, et komisjon on algusest peale loodud niimoodi, et seal on mõnevõrra sisekonflikte, seal on parlamendi erakondade nimetatud esindajad, kelle sisemisest suurusest ja enesedistsipliinist sõltub, kui palju ta suudab lahutada oma isiku erakonna tegevusest.

"Mina võin erakondade elu vaadata uudishimulikult kõrvalt. Ma ei pea neid armastama ja vihkama või tundma ennast ühena nende hulgast," lausus Tarand. "Erakondadele ebameeldiva üllatusena hakkas komisjon paremini ja tõhusamalt tööle, kui alguses oli planeeritud," märkis ta. 

Tarand lisas, et erakondade nimetatud esindajad on enamalt jaolt suutnud jätta kõrvale partei käsuliini ning olnud otsustes küllaltki riigimehelikul positsioonil.

Küsimusele, kui määrav on see ettekirjutus ja kas seda võetakse tõsiselt, vastas Tarand, et neil pole muud varianti. "Järelevalveorgani ettekirjutust peab võtma tõsiselt," märkis ta. "Komisjon kasutab oma seaduses ettenähtud vahendid lõpuni ära, see on järjepidev lugu."

Ta tõi näitena, on komisjon on pidanud määrama sunniraha ja kui seda ei maksta, antakse asi kohtutäituri kätte.

Komisjonile otse pole isikud tagasisidet andud. "Oleme näinud meediale antud kommentaare," sõnas ta. "See ei käi nii kiiresti."

Tarandi sõnul ei saa järelvalvekomisjoniga vaielda, sest nad tuginevad ekspertiisile. "Vaidlustada tuleks siis ekspertiisiakti, milleks on vaja samaväärsed eksperdid kuskilt võtta. See ei ole niisama lihtne," sõnas Tarand. "Kõige lihtsam viis järelvalveorganiga suhelda on ettekirjutus ära täita. Avaliku kommunikatsiooni seisukohal oleks ka mõistlikum ära maksta."

Komisjon saatis 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osalenud  kandidaatidele Karin Tammemäele, Priit Kutserile, Jaanus Mutlile, Edgar Savisaarele ja Urmas Kruusele ettekirjutuse tagastada saadud juriidilise isiku annetus selle teinud isikule - juriidilise isiku annetused ei ole lubatud.

Komisjoni tugines oma otsuses Tartu Ülikooli teadlaste eksperdihinnangule, mille komisjon tellis juba jaanuaris nimetatud isikutega seotud reklaamide/teavituse tegelikult tajutava tähenduse hindamiseks.