Rahakott avalikuks – avameelsed investeerimisblogid paeluvad tuhandeid

„On märgata, et iga paari nädala tagant ilmub mõnda investeerimisfoorumisse või gruppi järjekordne postitus, et keegi on hakanud blogi pidama,“ kirjeldas ligi poolteist aastat inglisekeelset finantsblogi pidanud kooliõpetaja ning naisinvestorite klubi juht Kristi Saare, kelle blogil on autori kinnitusel iga kuu ligi 10 000 või enam vaatamist ning lugejate hulk tuhande inimese ringis. „Kuni meid oli blogijate seltskonnas alla kümne, suutsin veel järge pidada, aga hetkel vist on arv juba kahekümne kandis ja kasvab.“

Tema hinnangul hakkavad majanduskasvu ajal inimesed rohkem investeerima ning oma rolli on finantsblogide võidukäigul mänginud erinevate investeerimisklubide edukus, mistõttu inimesed tunnevad, et on aeg julgemalt hakata investeerimisest rääkima. Motivatsiooni annab ka teistelt saadav positiivne tagasiside, mida võib olla oma tutvusringkonnas keeruline leida.

Tulevik ei pruugi olla aga sama roosiline, sest finantsblogi on Saare kinnitusel väga hea pidada olukorras, kui turg tõuseb, sest siis saab lihtsa vaevaga rääkida sellest, kuidas portfell muudkui kasvab ja kõik hästi läheb. „Majanduslanguse olukorras, mis ühel hetkel siiski kindlasti tuleb, on palju vähem motivatsiooni kirjutada, kui pead mitu kuud või aastat järjest kirjutama, et portfell on miinuses,“ nentis ta. „Paljudel inimestel kaob ka investeerimistuhin langeval turul ära ja siis on oht, et polegi enam millestki kirjutada.“

Pioneer Jaak Roosaare

Valdav osa Äripäevaga vestelnud finantsblogijaid tõstab pioneeri ja suunanäitajana esile väikeinvestor Jaak Roosaaret, kes alustas rahateemaliste blogipostitustega 2005. aasta detsembris. Roosaare enda kinnitusel oli tema blogi külastatavuse rekord tänavu jaanuaris, kui vaatamiste arv jäi napilt alla 50 000. Keskmiselt on igakuiseid külastusi 7000-10 000 vahel.

Põhjuseid, miks rahablogijaid aina juurde tuleb, on Roosaare hinnangul mitu. „Iga järgmine blogi muudab rahast blogimise normaalsemaks ja vähendab suhtumist, et raha ja finantsid on justkui tabuteema, mida avalikult ei ole viisakas arutada,“ märkis ta. „Ammu pole ka suuremat krahhi olnud ja inimestel on tekkinud vaba raha investeerimiseks – sealt ka huvi nii blogimise kui blogide lugemise vastu.“

Lisaks sellele on Roosare sõnul ka tema kirjutatud „Rikkaks saamise õpik“ motiveerinud mitmeid inimesi liituma 50% klubiga (investeeritakse 50% oma sissetulekutest – toim) ja oma progressi avalikkusega jagama.

Blogid aitavad samastuda

Kristi Saare hinnangul on rahablogijad head, sest inimesed suudavad paremini samastuda just endaga sarnasel tasemel investoritega. „On küll tore lugeda raamatuid miljonäridest, aga enamik inimesi ei suuda ette kujutada sirget teekonda praegusest asukohast miljonäriks saamiseni,“ nentis ta. „Küll on aga võimalik lugeda blogidest just selliste inimeste edulugusid, kes on sinust paar-kolm aastat varem alustanud ja seega on palju lihtsam ennast näha nende tasemele jõudmas. Paljud blogijad toovad välja ka väga konkreetsed numbrid ja tootlused, millega on hea enda portfelli aeg-ajalt võrrelda.“

Saarega sama meelt on ka pea viis aastat populaarset RahaFoorumi finantsblogi pidanud Taavi Pertman, kelle postitusi vaadatakse igakuiselt enam kui 10 000 korral ning ainuüksi viimase 30 päeva kasutajate arv ulatus üle 6000 piiri.

Ta möönis, et enamus blogides kirjutatavast ja väikeinvestorite jaoks olulisest infost ei ületa tavaliselt muu meedia jaoks uudiskünnist. „Keegi ei avalda artiklit sellest, milliseid muutusi ma eelmise kuu jooksul oma portfellis tegin, kuigi RahaFoorumi lugejate seas on see üks populaarsemaid postitusi olnud sellest hetkest kui kuuülevaateid tegema hakkasin,“ selgitas ta.

Pertman lisas, et koolitustel ja meedias näeb tavaliselt ülikondades mehi, kes kasutavad keerulisi termineid ja räägivad ainult börsist ja aktsiatest. Enamikel alustajatel aga ei ole tema sõnul nii suurt sissetulekut, et kohe börsile investeerimisega alustada. „Minu jaoks on blogimine olnud omamoodi kutsumuseks, kuna olen näinud ja ka ise kogenud seda, kui raske on investeerimisega alustada ja sellest maailmast aru saada, kui sul tutvusringkonnas keegi sellega ei tegele, või veel hullem, nimetab sind lollakaks kui sina tegeled,“ rääkis ta.

Samas tõi Pertman investeerimisblogide ühe ohukohana välja, et teatud grupp lugejaid võib muutuda liiga mugavaks ja hakata ilma asja sisuliselt mõistmata investeerima samadesse kohtadesse, kuhu blogijadki.

Rahaasjadest kirjutamine toob praktilist kasu

Mis ikkagi paneb inimesi oma rahaasju võhivõõrastega jagama? „Ühest küljest sunnib blogimine mind pidevalt arenema ja uusi teadmisi ja oskusi omandama, sest veebimeisterdamisest ja kõigest sellega seonduvast ei teadnud ma algselt mitte midagi,“ toonitas Pertman. „Samuti on see toonud natukene raha sisse, näiteks e-raamatu müügist, või väikestviisi kaasturunduse, ja ühel hetkel loodan selle ka rahalises mõttes isemajandavaks saada, kuigi siiani maksan siiski iga-aastaselt pigem 2-3 korda sama palju peale kui see sisse toob.“

Kõige olulisem stiimul on tema kinnitusel olnud aga kirjad inimestelt, kes on saanud blogist kasu ning teinud oma elus muudatusi, et jõuda finantsiliselt paremale järjele või vältida mõnda petuskeemi investeerimist. „Salamisi olen omale seadnud eesmärgiks saada lähiaastatega kokku vähemalt 100 sellist kirja, et siis edasi mõtelda, kuidas seda arvu tuhandeni suurendada,“ ütles ta.

Kristi Saare rääkis, et blogi kirjutama hakkas ta eelkõige selleks, et leida mõttekaaslasi ja oma kogutud teadmisi teistega jagada ning enda arengu jälgimiseks. „Juba praegu algusaja postitusi lugedes, mis on poolteist aastat tagasi kirjutatud, näen suurt edasiminekut oma teadmistes ja mõttemallides,“ lausus ta. „Blogi kaudu olen leidnud kümneid uusi tutvusi, mõned kliendid ja väga palju on tulnud head konstruktiivset kriitikat ning nõuandeid tõhusamaks tegutsemiseks.“

Ka Roosaare ütles, et blogimine on andnud talle hea võimaluse mineviku mõtteid uuesti lugeda ja jälgida oma investeerimisideede kujunemist ajas. Lisaks on ta enda kinnitusel saanud pakkumisi investeerimiseks, uusi tutvusi ning toetajaid. „Ma usun, et isegi kui inimene ei soovi oma mõtteid ja edusamme teistega jagada, siis tasub päevikut pidada ikka, kas või kaustikusse ja selle hilisem lugemine ja analüüs aitab saada ka paremaks investoriks,“ leidis ta.

KOMMENTAAR

Tauri Alas: meid on veel raske tõsiselt võtta Väikeinvestor ja Rahapuu blogi autor

Eesti üheks edukamaks finantsblogijaks võiks nimetada Jaak Roosaaret, kes on tänaseks bloginud juba pea kümme aastat. Ja mitte ainult bloginud, vaid Jaagu jõukus ning finantsteemaline raamat annavad ilmselgelt märku, et kui keegi praegustest blogijatest üldse suuremat tähelepanu vääriks, siis on see kindlasti tema. Ülejäänud blogijad on vaikselt liikumas finantsvabaduse suunas, mistõttu on meid küllaltki raske veel väga tõsiselt võtta – peame näitama, et tugeva tööga on võimalik ükskõik kellel finantsiliselt vabaks saada. Siiski on mul hea meel tõdeda, et käesoleval aastal on üsna mitmed uued nimed esile kerkinud.

Blogimine ei ole lihtne. Eriti kui teemaks on raha või rikkus, mis rahuliku ja tagasihoidliku eestlase tavaliselt halvab. Mis peaks olema see motivatsioon, mis eestlast kirjutama sunnib, eriti veel rahateemadel? Minu puhul oli tegu tahtega iseendale tõestada, et suudan ühe aasta jooksul stabiilselt kirjutada investeerimise teemadel. Kui ma 2013. aasta aprillis blogi kirjutama hakkasin, siis seadsin eesmärgiks vähemalt aasta aega olla aktiivne blogija, sealjuures ei soovinud ma esimesed kuud väga aktiivselt enda tegemisi reklaamida. Tänaseks on aastast saanud juba üle paari aasta pikkune teekond. Kuna kirjutan põhiliselt ühisrahastusest, siis praegusel juhul on minu blogi pigem väikese vaadatavusega. Ühe kuu jooksul külastab blogi umbes 3500 unikaalset vaatajat, kes teevad nö 15 000 klikki.

Blogimine saab alguse eneseteostusvajadusest. Inimene kui sotsiaalne olend soovib saada tunnustatud, kas siis sõnaliselt või tasustatud kujul. Eks ilmselt samad motiivid on tõuganud üha uusi inimesi finantsteemadel kirjutama.

Paljud blogid lõpetavad päris kiiresti tegutsemise, sest vajalikku tagasisidet ei tule. Eesti turule suunatuna ei maksa liiga palju loota lugejate kommentaaridele, sest eestlane on pigem anonüümne ja vaikne. Finantsilisest aspektist vaadatuna on näiteks Ameerikas tavapärane blogimisega raha teenida, siis Eestis on vaid üksikud blogid, mis kohalikku konteksti arvestades suudavad märkimisväärset tulu genereerida. See tähendab, et kui üldse blogima hakata, siis peab seadma konkreetsed eesmärgid, milleks blogida või millist sõnumit edasi anda soovitakse. Tuleb valmis olla kõige mustemaks stsenaariumiks, kus lõppkokkuvõttes kirjutadki iseendale või äärmisel juhul kriitikutele. Lisaks tuleb finantsblogidel arvestada potentsiaalselt negatiivse tagasisidega sõpradelt või tuttavatelt. Näiteks Ameerika päritolu Dividend Mantra blogi kirjutav Jason Fieber sai omal nahal tunda, kuidas tema õdede perekonnad hakkasid eeldama, et umbes 190 000 dollari suuruse portfelliga Jason peaks kõigile hakkama välja tegema, sest tema oli neist kõigist rahaliselt rikkam. Samas aga ei suutnud keegi märgata, et Jason oli viimased 4 aastat äärmiselt kokkuhoidlikult elanud, et üldse sellise portfellini jõuda. Sama probleem võib varitseda Eestis, kus oma portfelli tulemustest kirjutav blogija võib sõprade või isegi tööandja meelepaha alla sattuda, sest on suutnud ennast „rikkaks“ majandada ja peaks nüüd kuidagi kehvemates tingimustes hakkama saama kui muus olukorras - „Sul ju raha on!”

Hetkel on Eestis valdavad toidu-, elustiili- või fotoblogid. Õnneks on ühisrahastuse arenguga eestlaste finantsteadlikkus kasvamas ning see võib olla üks põhjustest miks viimasel ajal nii palju uusi blogisid ilmavalgust näinud on. Investeerimine on selgelt üha suuremale hulgale inimestele kättesaadavamaks muutunud. Küsimus on, kuidas edasi liikuda? Kuhu investeerida? Milliseid varasid portfelli võtta? Millist tootlust oodata? Kõik blogijad üritavad avaldada oma arvamust, miks üks või teine investeering valida ning minu hinnangul on blogide suur hulk hea. Mitmekesisem arvamus paneb investeerimisest huvitatuid rohkem mõtlema ja seeläbi toob ehk kaasa kaalutletud finantsotsuseid.