Artikkel
  • Kitman Thulema vaatab tagasi ja kihutab edasi

    Kitman Thulema panustab aktiivselt ka hariduse edendamisse – igal aastal annavad nad välja välja kaks stipendiumi TalTechi tootearenduse ja tootmistehnika ning puidu- ja tekstiilitehnoloogia eriala silmapaistvatele tudengitele.Foto: Kitman Thulema

    85. juubelit tähistav Kitman Thulema AS on kauaaegse tootmiskogemuse ja kaasaegse tehnoloogiaga juhtiv sisustuse arendaja, tootja ja turustaja. Pika ajalooga ettevõte alustas tegevust aga hoopis põllutööriistade, autode ja jalgrataste tootmisega ning pole ime, kui mõnes taluaidas veel tänagi mõni Tallinnas toodetud kaherattaline seisab.

    Kitman Thulema AS, mis tegutsemisaastate jooksul nii nime kui profiili vahetanud, alustas 1936.aastal Kopli poolsaarel 12 000 ruutmeetrisel pinnal. Sealsamas avas uksed ka valukoda ning tehases hakkasid lisaks eelpool väljatoodule valmima loorehad ja kartulivõtjad. 1950. aastatel asuti tootma tervele Nõukogude Liidule leivatööstusseadmeid, sealhulgas kuulsaid Malleks nimetatud saiataigna ümardajaid ja tükeldajaid. Ettevõtte juhataja Merle Hendrikson räägib, et kaubandussisutus muutus peamiseks tegevusalaks 1969. aastal, mil asuti valmistama oma aja kohta uudseid plastkattega traatkorve.

    Pagaritööstusseadmed tervele Nõukogude Liidule

    Tootmine kasvas ja Kopli ruumid jäid kitsaks. Uus sobiv asukoht leiti Lasnamäele, kuid tehast seal ei avatud. Vahepeal alanud sõda tõi muutused ning teise asukoha sai ka Kitman Thulema, mille ruumid pandi püsti hoopis Kesk-Sõjamäele. Tehas alustas töödega 1951. aastal ja peatunud pole tegevus seal kordagi. 1953. aastal alustati pagaritööstuse seadmete tootmist, millega varustati kogu Nõukogude Liitu. Nende tootmine lõpetati alles 1994. aastal.

    Üle 50 aasta lipulaev kaubandussisustuse tootmises

    Kitman Thulemas, muide, on valminud 2007. aastal aprillirahutusi põhjustanud pronkssõdur kui tänini rahumeelselt Viru tänava otsas figureeriv purskkaev poisid kalaga. Foto: Kitman Thulema
    1969. aastal alustati tehases kaubandussisustuse suurtootmist ja seda tehakse seal tänini. Tootevalik on ajas mõistagi muutunud ning moodsate masinate saabumisega on vähenenud ka tehases töötajate arv – kui tippajal oli seal kuldsete kätega inimesi 800, siis täna teevad töö ära 130 spetsialisti. „Konstruktorid aga olid meil alustades, on meil täna ja on loomeprotsessi juures ka tulevikus,“ räägib Hendrikson asjatundjatest, keda ükski tehniline uuendus asendada ei suuda.
    1990ndate alguses sulgus Venemaa turg, mis pani mõtlema uutele võimalustele. Eksportima harjunud ettevõttena pöörati idaturu asemel nüüd pilgud läände. Partneriks sai ahjusid ja kaminaid tootev tuntud Soome ettevõte, kellele algul allhangetena, kuid 1992. aastast juba suuremahulise tööna kaminasüdamikke valmistama hakati. Sellega algas ettevõtte jaoks uus tõus ja juba järgmisel aastal asuti valmistama nn Lapi pliite. Sealt omakorda hakkas edenema ka kohaliku kaubandussisustuse tootmine. Esimesed kohaliku kaubanduse uue hinguse märgiks kujunenud supermarketid Tihniku Maksimarket ja Rõõmu Kaubamaja Keilas olid esimesed Kitmani projekteeritud, toodetud ja paigaldatud kaubandussisustusega suurpoed.
    1996. aastal loodi kaubandussisutusele orienteeritud kaubamärk Kitman. Aasta hiljem sai Kitmanist NG Investeeringute grupi liige, mis andis võimaluse ettevõtte laienemiseks. „See oli aeg, mil välja tulid tootesarjad, riiulisüsteemid,“ ütleb Hendrikson ja lisab, et üks suurimaid Baltikumis kohapeal kaubandussisustuste tootjaid ollakse ka tänini.

    Külmatehnika täislahendused ideest valmimiseni

    Kaubandussisustuse tootmise kõrval asuti laienema ka külmatehnika osas. Vajalikke tooteid asuti nii valmistama, paigaldama kui ka hooldama. „Täna on meil võtmed kätte kaubanduspindade lahendus. Alustame projekteerimisest, kontseptsiooni väljatöötamisest kuni paigalduse ja järelhoolduseni,“ sõnab Hendrikson ja lisab, et nende juures valminud kaubandussisustusmööbli ning külmatehnikaga on sisustatud näiteks kõik Selverid. Lähiajal on valmimas külmaruumide väljaehitus koos kõikide vajalike külmaseadmetega Kulinaaria OÜ-le, mis on Kitman Thulema jaoks üks esimesi nii mastaapseid külmaprojekte.

    Käive 13 miljonilt 20 miljonile

    2010. aastal omandatud Thulema kaubamärk andis võimalused valmistama hakata büroomööblit, mis seni avalike ruumide täielikust sisustamise suutlikkusest puudus. Thulema büroomööbliseeriate disain lähtub kasutusmugavusest ja kannab endas sõnumit tänapäevasest töökeskkonnatrendist, milles inimene ja tema loovus on esiplaanil.
    Koheselt asuti valmistama ka erimööblilahendusi büroodele, avalikele ruumidele kui ka lasteaedadele ning koolidele. Esimeseks väljundiks sai tuntud kaubamajade keti Anttila kesklao täielik sisustamine Soomes.
    Lähima viie aasta jooksul plaanitakse oluliselt kasvatada ka käivet – tänase 13-14 miljoni asemel rihitakse suurusjärku 20 miljonit. „Eesmärk on kasvatada käivet just ekspordi arvelt,“ sõnab juht. Lisaks koduturule eksporditakse tooteid Soome, Rootsi, Taani, Prantsusmaale, Saksamaale, Venemaale. Tõusmas on Norra osakaal. Kergesti kokkupandavat, pikaajalise tarbimisväärtuse ja garanteeritud hooldusega sisustust hinnatakse kõrgelt kõikjal. Oluline on ka Kitman Thulema ökoloogiline mõtteviis, kus koguni 95% toodangust on taaskasutatav.
    Eesmärke püstitatakse ja asutakse täitma koos tegusa ja püsiva kollektiiviga, kellest suurema hulga on ettevõte ise kohapeal välja koolitanud. Koos tähistatakse ka suuremat sünnipäevapidu, mis veebruari planeeritust üleilmselt võimust haarava viiruse tõttu edasi lükatakse. „Kui olukord leevendub, siis tähistame sügisel,“ ütleb Hendrikson. Tähistamiseks aga igal juhul põhjust jagub, sest 85. tegutsemisaastat pole ette näidata just paljudel.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
241 miljonit eurot: kaitsefondist saab osa üheksa Eestiga seotud projekti
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.