Äripäeva saated saatesarjast Autojutud

Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.

Madar tõdes Äripäeva raadio saates „Autojutud“, et liiklusreeglid on pandud paika pigem kesiste oskustega autojuhtide järgi, kuid liikluses osalevadki ääretult erineva käitumisega juhid ning osavamad roolikeerajad peaksid kasutama oma kogemusi selleks, et ohtlikke olukordi vältida. Kiirusevalik on selle juures väga tähtis, ehkki sugugi mitte ainus komponent.

Autosaates keskendutigi nn sõiduentusiastidele, ...

Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.

Volkswagen oli 70ndate alguseks parajas kahvlis. Rahvaauto margile aluse pannud Põrnika globaalne menu oli teinud sellest Lääne-Saksa majandusime sümboli, kuid nüüd võis Volkswageni kogu Põrnika tehnikal põhinevat mudelivalikut täiesti iganenuks pidada ning ettevõte kaotas raha. Ühtpidi oli selge, et õhkjahutuse ja tagaasetusega lamamootorite kasutamine on ajast ja arust, ent senimaani oligi Volkswagen ainult selliseid autosid valmistanud. Niisugune tehniline ...

Hiilgeaegadel rohkem kui 350 miljoni inimese poolt jälgitud ning maailma enimvaadatud telesaatena Guinnessi rekordite raamatusse kantud BBC autosaate „Top Geari“ menu rajanes sootuks enamale kui kolme saatejuhi vaieldamatu sära.

Nii leidis Äripäeva raadio autoteemalises saatesarjas „Autojutud“ telesaatejuhina tuntust kogunud Urmas Vaino.

„Jah, muidugi näeme me seal ka talendikate saatejuhtide elaani, nende vaimukust ja sisemist tahet, aga „Top Gear“ oli üks tohutu suur süsteem,“ ütles Vaino saates. Ta lisas, et tegu on ilmselt aegade ühe suurima teleproduktsiooniga ning et „Top Geari“ juured ulatuvad 1977. aastasse. ...

Äsja eesti keeles ilmunud Enzo Ferrari biograafia maalib ilmselt maailma kuulsaima sportautomargi loojast sünge pildi, sellesama raamatu põhjal valminud värske film portreteerib teda oluliselt meeldivama inimesena. Kus on tõde?

Seda küsimust lahatakse Äripäeva autoteemalises raadiosaates „Autojutud“. Saatejuht Karl-Eduard Salumäe vestluskaaslaseks on pikaaegne autoajakirjanik ning ameerika ajakirjaniku Brock Yatesi raamatu „Enzo Ferrari. Mees ja masin“ eestikeelse versiooni sisutoimetaja Toomas Vabamäe.

Juttu tuleb veel hiljaaegu linastunud Michael Manni filmist „Ferrari“, seda marki tänavasõiduautodest ning loomulikult ...

Ferrari on vormel 1 sarja aegade edukaim ja mõnes mõttes olulisim võistkond, ent innovaatilisuse poolest ei mahu see omaaegse Lotusega isegi samasse lausesse.

Niisugune tõdemus koorub Äripäeva raadio autosaate „Autojutud“ 2024. aasta esimesest saatest. Võidusõiduhuvilisel Martin Harakul valmis jõulupühadeks raamat „50 tähelepanuväärset F1 autot läbi ajaloo“. Koos saatejuhi Karl-Eduard Salumäega peatub ta mitmel murrangulisel mudelil, mis kujundasid olulisel määral seda, millisena me tänapäeval ...

2023. aasta viimases "Autojuttude" saates meenutatakse tänavu eetris kõlanud lugusid ja mõttearendusi.

Äripäeva raadio igakuises autosaates on sel aastal räägitud Fordist ja Ferrarist, Eestis vormelite ehitamisest ja Dakari kõrberallil osalemisest, kadunud automarkidest ja valelikest autoärikatest ning paljust muust.

Ettemängitavates lõikudes vesteldakse näiteks omal ajal president Pätsile ostetud äärmiselt uhkest esindusautost. Näitleja ja poliitikuna tuntud Raivo E. Tamm avaldab, kui palju läks maksma vana Žiguli ...

Kui kasutatud autot ostes taustakontrolli puudulikult teha, siis võib lihtsasti juhtuda, et soetate sõiduki hangeldajalt ja maksate talle rasvase hõlptulu.

"Pidevalt turgu jälgides näeb autoärikaid ikka masendavalt palju," nendib Äripäeva raadio "Autojuttude" saates autoajakirjanik Margus Pipar. Tema juttu mööda on eriti madalamas hinnaklassis tüüpiline, et soodsalt müüki tulnud masin kaob kuulutuste portaalist sama kiirelt kui tuli, ent seda üksnes selleks, et paar päeva hiljem näiteks 1000 eurot kallimana taasilmuda.

Pipar ...

Tallinnas elava ning omal ajal fotograafia erialale vastu võtmata jäetud piltniku Sergei Zjuganovi klientide hulka kuuluvad mitmed autotootjad, kelle heaks ta on teinud tööd nii Euroopas kui Lähis-Idas.

Ükski teine Eesti fotograaf pole niimoodi autotehaste orbiidile pääsenud. Zjuganov ise ütleb, et kõik sai tema jaoks alguse suurest huvist põnevate neljarattaliste vastu ning et see on teda ka hiljem edasi aidanud. Seejuures usub ta, et asub alles oma teekonna alguses.

Äripäeva raadio saatesarja "Autojutud" osas räägibki Zjuganov ...

Aasta autot on Eestis valitud juba üle 20 aasta. Nüüd on asjad jõudnud nõnda kaugele, et siinmail selgitatakse välja ka parim sportauto ning seda mitte üksnes paberi peal – kaks nädalat tagasi toimus finalistide proovisõidupäev.

Nime Eesti Autogala kandval valimisel välja antavale tiitlile pretendeerivate neljarattaliste nimekiri pakub üllatusi, et mitte öelda tekitab küsimusi. Puhastverd sportautode Ferrari 296 GTB ja BMW M2 kõrval pakuvad konkurentsi kiired elektrilised pereautod BMW i4 M50 ja Kia EV6 GT ning maastikusuutlik ...

Elektri-Hummer pole kuskilt otsast keskkonnasõbralik sõiduk, kuna kaalub sama palju kui kolm kompaktset pereautot kokku, tõdetakse "Autojuttude" saates.

Uute autode tühimass kasvab mühinal ja elektripööre annab sellele hoogu juurde. Säärasel "rasvumisel" on aga negatiivsed mõjud nii sõiduomadustele kui keskkonnale, kusjuures need mõjud võivad olla arvatust suuremad.

Äärmusliku näite sellest, kuhu võib autonduses viia üksnes kütuseliigile ning võimsus- ja dünaamikanäitajatele keskendumine, ...

Räägime saates musta numbrimärgiga vanasõidukitest ehk vähemalt 35 aastat vanadest sõiduvahenditest, mis on viidud võimalikult originaalilähedasse seisukorda.

Juttu tuleb raskustest selle erilise numbrini jõudmise teekonnal ning aja-, raha- ja närvikulust.  

Külas on näitleja ja poliitikuna tuntud Raivo E. Tamm, kes räägib oma kirsipunase Žiguli nullühe restaureerimise kogemusest. Juttu tuleb restaureerimise põhjustest, sellest kui kaua see lõpuks aega ja raha nõudis ning kuidas Tamm kulutusi oma lähedastele ...

Eesti mootorispordi muuseumi MOMU looja Arno Sillat võib eksponaatide kõrval vesta ühe loo teise järel. Seostatult, haaravalt ja faktitihedalt. Peast, ilma ühegi märkmeta.

Kõnelema oli harjunud ka Arno Sillati isa Rein. Kui Arno Sillatit tuntakse pikaaegse Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu juhina, siis Rein Sillat juhatas aastaid Tallinna Polütehnilise Instituudi autokateedrit, veel enne seda töötas aga Tallinna Autode Remondi Katsetehases, kus valmistati palju au ja kuulsust toonud Estonia vormeleid, mis on nüüd ...

Kohe 120aastaseks saava Ford Motor Company puhul ei ole palju öelda, et see muutis 20. sajandi kurssi.

Jutt käib mõistagi 1913. aastal Fordi tehases mürisema hakanud iseliikuvast konveierliinist, tänu millele langes auto hind keskklassi ja äride haardeulatusse. Konveiermeetodit hakati aga pruukima palju laialdasemalt kui üksnes autotööstuses.

Konveierliinist sündinud murrangu mõju võib isegi võrrelda interneti tuleku omaga, leidis pikaaegne autoajakirjanik Kristjan Sooper Äripäeva raadio autosaates "Autojutud".

Fordile pühendatud ...

Hiljuti autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu ehk AMTEL-i tegevjuhiks valitud Meelis Telliskivi piloteeris 90ndatel ja 00ndate algul noore mehena nii Eestis toodetud vormelautosid kui kogu tehast, mis neid valmistas – ettevõtet Kavor.

Nõukogude Liidu ainus arvestatav vormelitööstus tekkis Eestisse. Tallinna Autode Remondi Katsetehases (TARK) valminud Estonia autodega võideti alates 1968. aastast planeedikuuendikul kõik meistritiitlid ning 1985. aastal tõusti toodetud vormelite arvu poolest maailmas brittide Lola järel teisele kohale.

N. ...

Ütled "kadunud automark" ja eestlane mõtleb – Saab. Ent kõige kaduviku teed läinud autotootjate nimekiri on tohutult pikk ja põnev.

Näiteks: president Konstantin Pätsile osteti omal ajal esindusautoks Ameerika limusiin, mille kvaliteet oli Cadillaci ja Lincolni omast kaugelt üle, võrreldav brittide Rolls Royce'iga, kuid mille nimi tuleb tänapäeval vähestele tuttav ette. Üht "peaaegu kadunud" Euroopa marki mäletatakse legendaarsete ralliautode järgi. Palju halvemini teatakse, et kuni 60ndateni valmistas see äärmiselt ...

Legendaarne võidusõitja Jacky Ickx on öelnud, et Dakari kõrberalli tegi temast vähem halva inimese. Esimese eestlasena sellel katsumusel autoroolis osalenud Urvo Männama mõistab hästi, mida Ickx sellega silmas peab.

"Sellest, kui väike ja tühine sa oled, saab seal hästi aru," ütles Männama Äripäeva raadio saates "Autojutud". "Seda on isegi raske kirjeldada, kui tühi võib üks väli olla ja kui suuri asustamata alasid on maailmas olemas."

Kuulus maastikuralli peeti sedapuhku Saudi-Araabias. Vana-aastaõhtul ...

Milliseid põnevaid uudismudeleid toob autoaasta 2023? Kui head minekut võib oodata taas Fordi rooli keeravalt Ott Tänakult? Kas Hiina autod kinnitavad Euroopas tänavu korralikult kanda?

Äripäeva raadio aasta esimeses autosaates vaagitakse neid ja teisigi tänavuse aastaga seonduvaid küsimusi. Näiteks räägitakse hiljuti lõppenud Dakari kõrberallist, kus eestlased tegid ajalugu. Muide: "Autojuttude" jaoks esimest korda läks saade eetrisse otse.

Saatejuht Karl-Eduard Salumäe vestluskaaslaseks on autoentusiast ja sündmuste korraldaja ...

Kaheksa aastat tagasi lendas Martin Rump viimase hetke kokkuleppel talvisest Eestist päikeselisse Malaisiasse sealse vormelisarja hooaja avaetapile, teades, et see sõit võib vabalt jääda tema karjääri viimaseks. Tänavu osales ta esimese eestlasena maailma kuulsaimaks võiduajamiseks nimetataval Le Mans’i 24 tunni sõidul.

Rump rääkis Äripäeva raadio autosaates pikemalt, kuidas viimane võimalus viis ta 2015. aastaks Hongkongi meeskonna koosseisus Hiina vormelisarja meistrivõistlustele. Selja taha oli jäänud ...

Tänavu toimuvad Eestis kahed aasta auto valimised, praeguseks on selgunud finalistid. Äripäeva raadio autosaate seekordne osa ongi pühendatud neile.

Saates selgitatakse lahti, kuidas ja miks tekkis traditsioonilise Eesti Aasta Auto konkursi kõrvale esimest korda peetav Eesti Autogala. Üle vaadatakse ka mõlema valimise nominendid. Lisaks saatejuhile Karl-Eduard Salumäele kuuleb rääkimas ka Eesti Autogala peakorraldajat Raiko Ausmeest ja tehnikaportaali Accelerista peatoimetajat Veli Valentin Rajasaart.

Eesti Aasta Auto finalistid on Dacia Jogger, Kia EV6, ...

Äripäeva raadio autosaate seekordses episoodis mängitakse autosõprade seas populaarset mõttemängu: millistest autodest sa komplekteeriksid oma kogu, kui sul oleks selleks x eurot?

Sedapuhku on eelarveks ümmargune 100 000 – ühtpidi kahtlemata suur summa, mis kipub unistama hakates siiski kole ruttu täis saama. Eriti kui arvestada, et paljude entusiastiautode hinnad on viimase mõne aastaga hüppeliselt tõusnud.

Oma valikuid tutvustavad Autogeeniuse peatoimetaja Tarmo Tähepõld, vabakutseline autoajakirjanik Uku Tampere ja „Autojuttude“ ...

Esmamulje Porschest ei pruugigi olla midagi erilist. Alles paari kuu järel või ülalpool 180kilomeetrist tunnikiirust võib ilmneda, kui hea see on.

Nii nenditakse Äripäeva raadio autosaate seekordses episoodis, mis on pühendatud hiljuti börsile viidud Saksa sportautomargile. Aktsia analüüsi asemel keskendutakse siiski sellele, mis Porsche eriliseks teeb. Palju tuleb juttu Porsche selgrooks olevast mudelist 911.

Saatejuht Karl-Eduard Salumäe külaliseks on ettevõtja ja autoentusiast Peep Pihotalo, kes on omanud mitmeid seda marki autosid. “Porschel ...

Äripäeva raadio autosaate tänavuaastastes osades on rääkinud Eesti autoralli esimesi staare, tuntud muusikust bensiinipea, maailma üheks halvimaks peetava auto fänn ja teised. Külalistega on võetud jutuks katusega vormel 1 autoga tööle sõitnud Saksa insener, Briti autotööstuse allakäik, uute autode müük Eestis 90ndate algul ning mitmed teised põnevad lood.

Seekordses saates meenutatakse noid pajatusi. Saatejuht Karl-Eduard Salumäe valis igast episoodist välja ühe loo. Näiteks kuuleb otseallikast, ...

Iseseisvuse taastanud puruvaeses Eestis tegutsesid paljude Lääne automarkide esindused. Edasi viis toona üksnes siinsete kaupmeeste muljetavaldav leidlikkus ja visadus, töö esinduses oli aga pöörane, kinnitab 1992. aastast saati uute autode äris sees olnud Jussi Pärnpuu.

90ndate alguspooles juhtis filoloogi haridusega noor pereisa Pärnpuu tollast Audi keskust. Käis öösiti koos müügijuhiga Muuga sadamas ise autodel vastas, jooksis tollipunktis putkade vahet ja andis meelehead ning kihutas talvisel teel suverehvidel ja kindlustuseta masinaga ...

Juba ports aastaid on Eesti ringrajasõidu kultuuri rikastanud üritus, mida võib lausa fenomeniks pidada. See kannab nime Mannergute Mõõduvõtt ning selle kaudu on saanud kiiresti sõidu kogemuse väga paljud autojuhid.

Lustlikul kestussõidul mõõdavad võistkonnad Audru ringrada odavate ja vähevõimsate autodega. Ametlikult pole tegu võidusõidu, vaid vanaldaste autode kestvustestiga. Ringiajale on seatud alampiir ja möödasõitu takistada ei tohi. See kõik lubab olla nõutava varustuse ...

Räägitakse, et Mercedese võistlusautode konstruktori Rudolf Uhlenhauti saabumist Stuttgarti peakontorisse oli pikalt ette kuulda. Musklis mootori müdin pani sõrmed trükimasinatelt tõusma ning pilgud aknast välja pöörama.

Hääl muutus üha valjemaks, tuli aina lähemale. Hetkeks, mil imeilusat kupeed väravast sisse veeremas nägi, oli see juba kõikevaldav. Mõni ime, arvestades, et sisuliselt oli tegu katusega F1-autoga. Ühega kahest omasugusest.

Seejärel vaikus. Herr Uhlenhaut oli majas.

Teine legend pajatab, ...

Suurbritannial oli kunagi maailma üks võimsamaid autotööstusi, ent praeguseks pole sellest hiilgusest kuigi palju alles jäänud. Takkajärgi süüdistatakse nii British Leylandi nimelist hiigeltootjat, ametiühinguid, nõrku juhte, majandust kui poliitikuid.

Äripäeva raadio autosaate seekordses osas võetakse Briti autod, autotööstus ja autokultuur lähema vaatluse alla. Saatejuht Karl-Eduard Salumäe vestluspartner on Inglise autode ja üldse Suurbritannia entusiast Uku Tampere, kes on omanud terve pinu Austin Allegrosid. ...

Sportlikud luukpära-kerega autod, mida kutsutakse hot hatchideks või meiekeeli kuumpäradeks, köidavad jätkuvalt sõiduentusiastide meeli, kuid sedalaadi neljarattaliste hiilgeaeg jäi pigem 80ndatesse ja 90ndatesse, tõdetakse “Autojuttude” seekordses saates.

Seda seetõttu, et kuumpärad on automaailma üldiste trendide järgi üha suuremaks, raskemaks ja mugavamaks muutunud. Väiksusest, kergusest ja vahetust juhtimiskogemusest tulenev nauding on poolmärkamatult paljuski kaduma läinud.

“Hot hatch on nagu hea laps, ...

5000 euro ja tükk maad väiksemagi summa sisse mahub rohkem suveautoks või lihtsalt põnevamaks igapäevasõidukiks sobivaid mudeleid kui meelde tuleb. Küll aga tasub järgida paari tarkust, mis investeerimisegi puhul paika peavad: vaadata turge avara pilguga ning olla kannatlik.

Seekordses “Autojuttude” saates käiakse välja tosinkond autot viiest eri riigist, mida nelja-viie või koguni ühe-kahe tuhande euro eest soetada saab. Stuudios on ajakirja Autoleht toimetaja Margus Pipar, kes on palju aastaid kasutatud autode rubriiki vedanud, tehnikahuvilisest ...

Sorav virin, et tänapäevased autod on ülearu keerukad ega pea vastu, on mitmeski mõttes ülekohtune ja silmakirjalik, leiab tuntud mehaanik Eduard Jakimov.

Inimesed kipuvad nostalgitsema, et 80ndate lõpu ja 90ndate alguse autod – vaat need olid töökindlad, nendib Jakimov “Autojuttude” seekordses episoodis. Ning lisab, et kui omanik on saanud oma hariliku neljarattalise parandamise eest paari tuhande eurose arve, siis see arusaadavalt teebki meele kibedaks. Mis jääb aga tol hetkel tähelepanuta, on see, kui palju mugavamalt, säästlikumalt ...

Seekordse autosaate külaline on 20. sajandi Eesti parim rallisõitja Uno Aava, kes on elanud pika ja äärmiselt põneva elu ning vuhib praegu, 93aastasena raamatuid kirjutada.

70 aastat tagasi mootorispordiga alustanud Aava oli terves Nõukogude Liidus üks rallisõidu pioneere ja esimesi staare. Moskvitšil võisteldes läbis ta 16 000 km pika London–Sydney maratonralli ning võttis kuulsal Jyväskylä rallil klassivõidu. Lisaks oli Aava legendaarse Estonia vormelivabriku sünni juures ning elas neli aastat Nigeerias ja hiljem ...

Lõuna-Korea autotööstus kuulub maailma suurimate ja kvaliteetseimate hulka, ehkki laiem avalikkus seda eriti ei teadvusta ning autoentusiastidki on sealt pärit neljarattalisi alles avastamas, nenditakse seekordses “Autojuttude” episoodis.

Saates tuleb juttu sellest, kuidas lõunakorealased nö tegid autonduses jaapanlasi ehk muutusid naljanumbrist ülitõsiseks tegijaks. Muu hulgas proovitakse konkreetseid mudeleid välja tuues määratleda, millised ajaperioodid olid Lõuna-Korea autode kvaliteedis murrangulised.

Lisaks räägitakse ...

Vana Land Rover Defender on üks müstiline maastur – kilisev, kolisev, põrutav ja mürisev ning pidevalt remonti vajav, kuid kõigi nende puuduste tõttu kordumatu võluga.

Niimoodi tuleb välja seekordsest “Autojuttude” saatest, milles võetakse Land Roveri mark luubi alla. Juttu ei tule üksnes ikoonilisest Defenderist ehk kõnekeeles “Defekast”, vaid ka luksusmaasturite liigile aluse pannud Range Roverist, automargi ajaloost ja ühest-teisest muustki. Muu hulgas kuuleb, mida saatekülaline, maasturitele spetsialiseerunud ...

Võiks arvata, et imetlus autode vastu on süütu ega saa kellelegi ette jääda, kuid seekordne „Autojuttude“ saade räägib mehest, kes pidi paarikümne aasta jooksul arvestama, et tema autoarmastus võib talle tuua sekeldusi võimudega.

Margus-Hans Kuuse teeneid eestikeelse autoajakirjanduse ja laiemalt Eesti autokultuuri edendamise ees on raske üle hinnata. Ei ole palju öelda, et 70ndate alguses, pärast II maailmasõjaga alanud 30aastast tühimikku, ta taaselustas Eesti autoajakirjanduse.

Kuuse ei kajastanud aga üksnes ...

Ehkki Eesti võidusõiduajalugu avaldab muljet, loodi siia esimene korralik autode ja mootorrataste ringrada vähem kui kümne aasta eest, kui rekonstrueeriti Audru rada.

Seekordne „Autojuttude“ osa ongi pühendatud Audru ringrajale. Juttu tuleb rajatise mõjust Eesti mootorispordile, viimase tosina aasta pöördelistest arengutest ning paljust muust.

Mootori urin ja vilisevad rehvid ei puudu samuti, sest saatejuht Karl-Eduard Salumäe käis koos autospordikommentaatori ja endise hobivõidusõitja Toomas Vabamäega rajal proovimas Hyundai ...

Saate fookuses on Ameerika autod. Vaatleme ameerika autosid kui elustiili osa ja räägime nendega kaasnevatest stereotüüpidest, autode müügist ja Ameerika autode fännidest. Püüame aru saada, mis on see „miski“, miks paljud inimesed Ameerika autosid armastavad.

Külas on Karol Kikkas (vasakul) American Beauty salongist ja Ameerika autode fänn Tanel Talve. Saadet juhib Gregor Alaküla.

Toyota president Akio Toyoda on kõnedes nalja visates öelnud, et tema ongi too kolmas põlvkond, kes vana ütlemise järgi perefirma tuksi keerab. Ning lisanud täie tõsidusega, et ta annab endast kõik, näitamaks vastupidist.

Toyota automargi asutanud Kiichiro Toyoda pojapoeg on ühtlasi tõeline bensupea, tänu kellele on ilmavalgust näinud mitmed roolikeerajat erutavad neljarattalised. Entusiastid peaksid oskama seda hinnata, tõdetakse seekordses „Autojuttude“ saates.

Tehnikaportaali Accelerista peatoimetaja Veli Valentin ...

Raido Rüütel teadis väiksest peale, et temast peab saama samasugune rallimees nagu tema kuulus isa Hans. ENSV tingimustes läks aga isegi Hans Rüütli pojal võidusõidumaailma sisse pääsemiseks vaja kummalist ja lõbusat juhust, mis istutas ta Estonia vormeli rooli. Ja ega edasigi lihtne polnud.

Kõigest sellest räägib Raido Rüütel Äripäeva raadio saates „Autojutud“. Eesti üks paremaid autosportlasi 70ndatel ja 80ndatel, kodumaa meistrivõistlustel 13 kulda võitnud ja üleliidulise autoralli ...

Eestis plaaniti juba poolsada aastat tagasi hübriidautosid valmistama hakata. Miks seda ei juhtunud?

Miks „Wabariigi“ ajal Maarjamaal nii palju Ameerika päritolu autodega sõideti? Kuidas sündis ENSVs maailma üks suuremaid vormelivabrikuid?

Milline praegu umbes 40 000 euro eest ostetav auto tõotab tulevikus kuuekohalise summa maksta? Mida on Alfa Romeotes või Prantsuse autodes erilist?

Miks praeguse Rally Estonia direktori Urmo Aava sõitjakarjäär tegelikult lõppes? Mida jäävad aastakümneteks meenutama amatööride ...

Ehkki paljudel on Prantsuse autode suhtes tõrge – kes räägib nende ebatöökindlusest, kellele tunduvad need lihtsalt imelikud –, ei saa selle maa tähtsust autonduse ajaloos ületähtsustada, räägitakse seekordsetes „Autojuttudes“.

Ajakirja Autoleht tegevtoimetaja Tõnu Korrol ja saatejuht Karl-Eduard Salumäe arutlevad Prantsusmaal toodetud neljarattaliste võlude üle ning toovad välja suurimad šedöövrid. Muu hulgas annavad nad kuus ostusoovitust kolmest eri hinnaklassist.

Eesti Vabariigi algusaastatel liikus siin sadakond sõiduautot, esimese iseseisvusperioodi lõpus juba üle kolme ja poole tuhande. Autostumise protsessi ei vedanud aga niivõrd mitte jõukas keskklass, vaid tehnikahuvilised, kes leidsid võimaluse üldist elatustaset arvestades hirmkallis neljarattaline soetada.

Nagu selgub seekordsest „Autojuttude“ saatest, pakkus niisuguse võimaluse taksot sõitmine. Nõnda teeniti osa autoga seotud kuludest – nende hulgas ka järelmaksu raha – tagasi.

Üks müüdumaid brände ...