Äripäeva saated saatesarjast Imeline teadus

Selle kuu saate peategelane on üks teadusmaailma senise aasta superstaare James Webbi kosmoseteleskoop: aparaat, mille läinud kuul tutvustatud lummavat esimest pildiportsu ei pidanud paljuks avalikkusele tutvustada USA president Joe Biden isiklikult. Teleskoobi erilisusest ja ülesannetest teeme juttu TalTechi kosmosetehnoloogi Rauno Gordoniga. Saatejuht on Madis Aesma.

Juuni Imelise Teaduse saates on kaks pikemat jutuajamist. Äsja sai valmis Eesti mesilaste käekäiku puudutav raport, õieti uurisid teadlased seda, kuidas nende hukkumist vähendada saaks. Oluliste putukate elust räägime Maaülikooli teadlase Marika Männiga. Saate teine teema viib meid ENSV ajaloo harvakõneldud tahu või nurga juurde, nimelt on ERMis väljas Oskar Polli TÜs tehtud magistriprojekti tulemusena valminud fotonäitus inimestest, kes lasid endale nõukaajal tätoveeringuid teha. Näituse aluseks oli kolm aastat välitöid ...

Maikuu saate keskmes on arheoloogia, täpsemalt zooarheoloogia. Freydis Ehrlich kaitseb peagi Tartu Ülikoolis doktoritööd, mis keskendub sellele, milline oli eestimaalaste ja lindude suhe 10.-18. sajandil. Milliseid linde peeti ja mis eesmärgil, keda kütiti ja keda veel muudel eesmärkidel kasutati.
Lisaks heidame pilgu ülejärgmisel nädalal ilmuva Imelise Teaduse juuninumbri kaaneloole, mille staar on hispaania teetigu, ja juttu tuleb muudestki teadusuudistest laiast maailmast ning ühel puhul isegi Marsilt. Saadet juhib Madis Aesma.

Märtsikuu Imelise Teaduse saates on pikemate jutuajamiste teemad lähemas või kaugemas tulevikus, ent sellised, mis puudutavad kõiki. Tallinna Tehnikaülikooli lektori Kristi Grišakoviga räägime valminud uuringust, milles taheti välja selgitada, kui palju on Eestis tühju eluruume, kus need asuvad ja milline on meie (tühjade) kodude tulevik. Tartu Ülikoolis kaitses äsja farmaatsia-alast doktoritööd Laura Viidik, kelle teemaks olid 3D-prinditavad ravimid. Selliste ravimite mõte on, et need saab teha palju täpsemini personaliseerituna ...

Veebruarikuise Imelise Teaduse saate kaks pikemat jututeemat on mõlemad seotud tervisega. Nimelt on valminud värske uuring, mille raames selgitati välja, et Tallinna ja Tartu elanikest umbes iga kümnes kannatab tugeva liiklusmüra käes ning peaaegu pooled inimesed puutuvad liiga suure müraga kokku. Müra on aga õhusaaste järel järgmine keskkonnast tulenev tervisehädade põhjustaja Euroopas. Neil, kes elavad suurte magistraalide ääres, on krooniliste haiguste risk mitukümmend protsenti kõrgem. Teeme uuringust ja mürast juttu ...

21. jaanuari Imelise Teaduse saates on kaks jutuajamist nagu ikka. Kõigepealt teeme juttu Hans Terasega, kes on kuu alguses esitletud Eesti satelliidi ESTCube-2 projektijuht. Tehiskaaslane peaks kosmosesse 600 km kõrgusele orbiidile lendama aasta teisel poolel ja selle pardal on mitu teaduslikku eksperimenti. Olulisim neist on nn plasmapidur. Katsetatakse, kas Maa ionosfääris oleks võimalik seda pidurit kasutada satelliitide liikumise aeglustamiseks. Aeglustamist on vaja selleks, et satelliidid pärast oma tööaja lõppu rutem Maa atmosfääri kukkuda saaksid, ...

Imelise Teaduse 26. novembri saade vaatab nii minevikku kui tulevikku. Tallinna ülikooli humanitaarinstituudi teadur Tuuli Kurisoo on koondanud oma teadustöö enam kui poolele tuhandele leheküljele Eestist ja Liivimaalt 9.-13. sajandist pärinevate ripatsite loo. Varem pole sellist kokkuvõtet siitkandi noorema rauaaja ehtekunsti sellest valdkonnast tehtud. Leide on väga palju, lausa tuhandeid. Millist infot need meile toonase elu kohta annavad, sellest räägimegi.

Tuleviku poole heidame pilgu Taltechi professori Raivo Selliga. Ülikool andis kuu algul teada, et valminud ...

Imelise Teaduse saates on seekord õhus tulevikku vaatavad teemad. Sel nädalal toimus Tallinnas rohetehnoloogia konverents GreenEST Summit. Sellest tõukuvalt teeme juttu konverentsi korraldava äri- ja teaduslinnaku Tehnopol rohevaldkonna juhi Ragmar Saksinguga ja uurime, millist rolli roheline ja teaduspõhine mõtteviis praegu ja eeskätt tulevikus ettevõtluses omab. Samuti on sel nädalal Marokos toimunud testisõidul Solar Challenge 2021 viibinud Eesti ülikoolide tudengite koostöös ehitatud päikeseenergial sõitev auto Solaride. ...

Oktoobrikuise Imelise Teaduse raadiosaate pikemate jutuajamiste teemad viivad kaugele minevikku ja märksa lähemasse tulevikku. 

Esmalt ajame Kuu-juttu: Euroopa kosmoseagentuur ESA tahab Kuu lõunapoolusele oma baasi rajada, seal on aga hädavajalik, et oleks võimalik kohapeal energiat toota. Kuna tuult kuul ei puhu ja hüdrojaamasid samuti ehitada ei saa, tuleb Kuul energiat saada Päikeselt. TalTechis on praegu käimas materjalide arendamine, mida on kavas Kuu-baasi päikesepaneelide valmistamisel kasutada. Tehnoloogia nimi on monoterakiht-päikesepatarei ja ...

Seekordses saates on kaks intervjuud nagu ikka ja laias laastus on nende peateemaks tervis. Esmalt räägime TÜ keskkonnatervise kaasprofessori Hans Orruga äärmusliku ilmastiku mõjust tervisele ja suremusele praegu ja tulevikus; TÜ psühholoogia instituudi eksperimentaalpsühholoogia teaduri Uku Vainikiuga teeme juttu aga teadustööst, mis puudutab kehamassiindeksi ja isikuomaduste suhet. Sellest uuringust tuli välja nii mõndagi üllatavat.
Saatejuht on ajakirja Imeline Teadus toinetaja Madis Aesma.

Juuli Imelise Teaduse saates on kaks pikemat intervjuud. Esimeses on teemaks keeletehnoloogia tulevik lähem ja kaugem, rohkem ja vähem ulmeline tulevik. Sel kevadel sai valmis rahvusvahelise keele- ja arvutiteadlaste võrgustiku „Language in the Human-Machine Era“ (LITHME)raport, mis neile küsimustele keskendub. Saates on külas Tallinna ülikooli digitehnoloogiate instituudi nooremteadur Kais Allkivi-Metsoja, kes on raporti üks koostaja.
Teine jutuajamine puudutab niisuguseid tulevikutehnoloogiaid, mis on mõnes ettevõttes juba juurutamisel või kasutuses. ...

Imelise Teaduse saate seekordsed kaks intervjuud viivad meid ühtpidi minevikku ja teistpidi tulevikuhõngulisse olevikku. Esmalt räägime raha tegemisest, aga mitte tänapäevases, vaid ajaloolises (ja sõna otseses) mõttes. Äripäeva kirjastusel tuleb sel kuul välja uus raamat „Revali linna müntmeister Paul Gulden“, mis räägib siin 16. sajandil töötanud ja oma töökojas raha teinud mehest, kelle elu kujunes ajastu tõmbetuultes kaunikesi seiklusrohkeks. Raamat autor on ajaloolane Ivar Leimus, kes ongi oma töös ...

Teadusajakirja Nature valdkondlikus väljaandes Communications Biology ilmus eelmisel nädalal artikkel, milles kirjeldatakse uudse pestitsiidi põhimõtet. Tegemist on korraliku läbimurdega: selle tehnoloogia põhjal saab luua putukamürgi, mis on kahe-ahelalise RNA (dsRNA) preparaat, ja sellise mürgiga saab sihtida ainult ühte põllul möllavat kahjuriliiki korraga, jättes teised puutumata. Kui praegu kasutatakse mürke, mis niidavad maha nii mesilase kui kartulimardika, siis uue geneetilise tõrjevahendiga saab lahti ainult neist putukaist, ...

Märtsikuine Imelise Teaduse saade jätab Maa (peaaegu) seljataha ning siirdub teemadega kosmosesse. TalTechi innovatsioonikeskuse kosmosevaldkonna juhi Rauno Gordoniga räägime sellest, kuidas käib kahe TalTechi satelliidi Koidu ja Hämariku käsi ning puudutame mõne sõnaga ka üht selle aasta seni tähtsamat kosmosesündmust ehk NASA kulguri Perseverance Marsile laskumist läinud kuul. Veel teeme juttu Eesti Teadusagentuuri tellitud uuringust, mis käsitleb seda, kuidas saaks erinevaid satelliidiandmeid rohkem kasutusele võtta ja nende abiga ...

Imelise Teaduse veebruarikuises saates teeme juttu sellest, et Eesti ornitoloogiaühing on oma väärikal juubeliaastal (ühing saab tänavu 100) valinud aasta linnuks ühe eestlastele hästi tuntud, võib-olla isegi pisut ikoonilise tiivulise – kuldnoka. Sel talvel on iseäralikul moel kuldnokki erakordselt, lausa rekordiliselt palju otsustanud Eestisse talvituma jääda, kuigi inimesed neid tõenäoliselt ära ei tunne – uhket läikivmusta sulestikku ja kuldset nokka sel linnul talvel pole. Kuldnokkadest teeme juttu EOÜ kuldnoka-aasta ...

Uue aasta esimeses Imelise Teaduse saates liigume põranda alla ja Kuu peale. Põrandaaluse nurga pealt tuleb juttu aasta loomast, kelleks on tänavu valitud rott - elukas, kellega ehk majapidajail ajalooliselt kõige soojemad suhted ei ole. Kuidas käib kahe Eestis elava rotiliigi käpp ja miks tänavu just rotte tähtsustatakse, sellest räägib terioloog Uudo Timm.

Kuu peale peaksid mõne aasta pärast jõudma Eestis valmistatud kaamerad. NASA on seadnud oma uue kosmoseprogrammi Artemis eesmärgiks üle poole sajandi inimese jälle meie ...

Imelise Teaduse saate kaks seekordset intervjuud on mõlemad seotud Maaülikooliga. Natuke vähem kui kuu aega tagasi avati ülikooli juures uus operatsiooniplokk, mille patsientideks on meie lemmikloomad. Uues plokis on neli saali, mis tähendab seda, et ravijärjekord lüheneb oluliselt. Sealsest tööst ja patsientidest räägib Maaülikooli kliinilise veterinaaria õppetooli juhataja Aleksandr Semjonov. 
Teiseks teemaks on energeetika: reedel Maaülikoolis doktoritööd kaitsnud Ottar Tamm analüüsis Eesti jõgede hüdroenergeetilist ...

Imelise Teaduse saates on kaks päevakajalist teemat: esmalt räägime arvutimängusõltuvusest ja sellest, millised inimtüübid on need, kel võib olla enam eeldusi arvutimänge kuritarvitada. Sel teemal ilmus teadusajakirjas Personality and Individual Differences hiljuti teadustöö, mille üheks autoriks on Tartu ülikooli teadlane Dmitri Rozgonjuk, kes praegu töötab järeldoktorantuuri raames Saksamaal Ulmi ülikoolis. Temaga juttu teemegi.

Saate teises pooles on teemaks palju segadust ja küsimusi põhjustanud maskitemaatika. ...

Imelises Teaduse septembrikuises saates on kaks intervjuud. Esimeses neist on külaliseks äsja Tartu ülikoolis doktoritöö kaitsnud haridusteadlane Kadi Luht-Kallas, kelle töö käsitleb seda, kuidas erinevat tüüpi inimesed igapäevaselt riskiolukordades käituvad ning kui hästi või halvasti nad riske märgata ja neid maandada oskavad. Mõeldud on siin selliseid olukordi, mis on esmapilgul rutiinsed ja mille puhul nende ohtlikkus üldse väljagi ei pruugi paista - näiteks argine liiklus. 
Teises intervjuus teeme juttu Mark ...

Imelise Teaduse saates on kaks pikemat jutuajamist Eesti teadlaste tegemiste teemal nagu ikka. TalTechi kosmoseprogrammi rahvas ootab, millal stardib Prantsuse Guajaanast kanderakett, mis toimetab kosmosesse kuupsatelliidi Hämarik. Selle põhiülesandeks on Maa seire ja meile kosmosest piltide saatmine, ent tegelikult on programm kestnud juba kuus aastat. Praegu on raketi start vaid ilma taga kinni. Hämarikust (ja selle eelmisel suvel kosmosesse lennanud kaksikvennast Koidust, millega pole ühendust saadud) räägivad TalTechi kosmosevaldkonna juht Rauno Gordon ja projekti koostööpartneri ...

Seekordses Imelise Teaduse raadiosaates on kaks intervjuud nagu ikka: esmalt räägime TÜ Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia vanemteaduri Mihkel Pajusaluga tema osalusel läbi viidud maavälise elu võimalikkuse uuringust, mis ületas maailmas uudisekünnise õige mitmel puhul ja mis lisab maavälise elu otsingutesse sootuks uue perspektiivi; teises intervjuus teeme juttu Mustamäe gümnaasiumis 11. klassi lõpetava Henri Pihelgaga, kes leiutas innovatiivse viisi veekogudest õlireostuse kogumiseks - selleks on eestimaise turbaga täidetud ...