Riigikohus lükkas ümber BLRT Grupi väikeaktsionäri Mihhail Gnidini 2012. aastal esitatud hagi, millega ta soovis tühistada BLRT üldkoosoleku otsuse dividende mitte maksta.

- BLRT aktsionäride koosolek Foto: Andras Kralla
Hea teada
Kõnealune kohtumenetlus käsitleb aktsionär Mihhail Gnidini dividendide väljamaksmise nõuet summas 25 miljonit eurot. Lisaks sellele tegi ta 2013. aastal ettepaneku maksta dividendidena välja 17 miljonit eurot. Mihhail Gnidinile kuulub ligi 12 protsenti ASi BLRT Grupp A-aktsiatest ja 17 protsenti B-aktsiatest.
Tänaseks on Mihhail Gnidin, Valeri Kovalenko ja veel mõned väikeaktsionärid esitanud üle 120 kirjaliku päringu, milles esitasid üle 1250 küsimuse BLRT Grupi juhtkonnale.
Hetkel on menetluses 9 kohtuvaidlust.
Kõrgeima astme kohus märkis, et vähemusel ei ole õigust sundida enamust hääletama nii, nagu on kasulik vähemusele, või püüda aktsionäride enamuse õiguspäraseid otsuseid kohtukorras muuta.„Oleme riigikohtu lahendi kätte saanud, analüüsime seda ning kujundame selle tulemusena oma edasise tegevuse,“ lausus Gnidin. „Esialgse kommentaari korras saame öelda, et on äärmiselt kahetsusväärne, et riigikohus tõlgendab seadust oluliselt kitsamalt, kui kaks esimest kohtuastet.”
Gnidin märkis, et samas nad nõustuvad riigikohtu otsuses välja toodud seisukohaga, et sellisest tõlgendusest järeldub, et väikeaktsionäri kaitsemehhanismid Eesti õiguses ei ole piisavad ning nende loomist tuleks seadusandjal kaaluda.
Gnidin läks kohtusse seepärast, et tema hinnangul oli otsus mitte maksta aktsionäridele dividende ebaseaduslik ja majanduslikult põhjendamata.
BLRT teatas täna, et kohus lükkas järjekordselt ümber väikeaktsionär Gnidini nõudmised ning jättis rahuldamata tema hagi BLRT Grupi vastu, millega jääb jõusse aktsionäride üldkoosoleku 2011. aasta otsus dividende mitte maksta ning suunata kasum investeerimisprojektidesse.
Samas otsustas mullu oktoobris Harju maakohus, et BLRT Grupi 2011. aasta majandustulemused osutavad selgelt pikaajalisele ja püsivale kasumlikkusele, BLRT majanduslik seis oli väga hea ja see võimaldas aktsionäridele dividendi maksmist vähemalt osaliselt. Kohus rõhutas otsuses, et aktsionäril on seadusega kaitstud huvi saada tulu aktsiaseltsi kasumi jaotamise kaudu ning jaotatava kasumi arvel dividendi maksmine suurendab aktsionäri tulu ja mõjutab üldjuhul positiivselt ka aktsia väärtust.
Riigikohus põhjendas aga oma otsust sellega, et antud otsus võeti vastu ranges vastavuses Eesti seadusandlusega.
Kohtukulud jäävad täies ulatuses hageja kanda.