Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kilk lööb praamiäris laineid

    Kihnu Veeteedes enamusosaluse omandanud Rein Kilk pürib suursaarte praamioperaatoriks.Foto: Raul Mee

    Pooleteise kuu eest ostis Rein Kilk välja teised osanikud praamifirmast Kihnu Veeteed, ihates pakkuda saarte praamiliinide operaatori valimisel konkurentsi Väinamere Liinidele.

    AS Kihnu Veeteed ja Kilgi lähikondsed

    Firmat juhib alates 1. oktoobrist Andres Laasma, endine Reformierakonna Pärnu piirkonna juht ja kunagine Kilgile kuulunud Skorpioni Turvateenuste juht

    Nõukogusse kuuluvad Rein Kilgi poeg Sander Kilk, endised suusatajad Kaspar Kokk ja Kristjan Oolo, Ragnar Loova ja ettevõtte loomisel mentoriks olnud soomlane Göran Erik Holmberg

    Rein Kilgile kuulub nüüd ligi 100% ettevõttest, väike osalus jäi ka Kihnu Veeteede töötajatele ning Holmbergile

    Kilk ostis osalused välja ASilt Kihnurand, OÜ-lt Kentarius ja Priit Hallerilt tänavu septembris

    Ettevõtte käive oli eelmisel aastal 642 000 eurot ja kasum ligi 120 000 eurot.

    Riigiettevõte Tallinna Sadam peab leidma ülejärgmiseks sügiseks firma, kes opereeriks praamiliiklust Tallinna Sadama ostetavate uute praamidega mandrilt Muhumaale ja Hiiumaale. Seni on esinenud avalikult erinevate pakkumistega vaid praegune praamide omanik ja operaator, Vjatšeslav Leedole kuuluv Väinamere Liinid.
    Suurde praamiärisse tahab sekkuda aga ka ettevõtja ning poliitik Rein Kilk, kellele kuulub 1. oktoobrist ligi sajaprotsendiline enamusosalus seitsmel liinil praamiliiklust korraldavas firmas Kihnu Veeteed. Kilgile kuuluv ja ka varasem Kihnu Veeteede osanik Kalda Vara ostis välja kolm ülejäänud osanikku  –  Kihnurand, Kentarius ja eraisik Priit Haller.  
    Kindel plaan laineid lüüa
    Küsimused oma plaanidest pärast enamusosaluse omandamist praamifirmas suunas Kilk edasi oma endisele tuntud suusatajast väimehele, osalused välja ostnud firma Kalda Vara nõukogu esimehele Kaspar Kokale. Kokk kinnitas Äripäevale, et Kihnu Veeteede eesmärk on pakkuda Hiiumaa ja Muhumaa praamiliinidele operaatori valimisel konkurentsi Väinamere Liinidele.
    „Oleme veendunud, et suudame pakkuda operaatorina vähemalt sama head kui mitte paremat teenust. Suurimad võitjad on tegelikult aga kõik, kes praamiliiklust tarbivad ehk reisijad. Seda põhjusel, et avatud ja võrdsetel alustel baseeruv konkurents tõstab päris kindlasti praamiliikluse kvaliteeti,“ sõnas Kokk.
    Kokk selgitas, et Kihnu Veeteede enamusosaluse omandamise peapõhjuseks oli kaasaktsionäride soov äriühingust taanduda ja Kalda Varale tehti seega pakkumine need aktsiaid omandada. „Sisuliseks põhjuseks oli ka see, et Kihnu Veeteede näol säiliks sõltumatu konkurent ja alternatiivne operaator Väinamere Liinidele mandri ja saarte vaheliste praamiliinide opereerimisel,“ lisas ta.
    Toiduahela tipusFoto: Äripäev
    Kilk tõuseb tuhast
    Oma osaluse Kilgile kuuluvale Kalda Varale müünud Kihnuranna üks omanik, riigikogu liige Annely Akkermann ütles, et Kilk soovis panustada rohkem kui teised osanikud, olla praamiliinide korraldamisel aktiivsem. „Tundes seda ettevõtet juba varasemast ajast, näen mina küll, et Kihnu Veeteed võiks olla tõsiseltvõetav konkurent Väinamere Liinidele praamide operaatorina,“ lausus Akkermann.
    Eraisikuna osalust omanud ettevõtja ning Eesti Raudtee endine finantsjuht Priit Haller ei soovinud tehingut kommenteerida, kuna oli enda sõnul väga passiivne aktsionär. Küll aga kulges tehing tema sõnul rahulikult ja üksmeelselt.
    Paari aasta eest mitmed oma ärid, sealhulgas Pere kontserni ja sellele kuulunud õlitehase Weroli, põhja kõrvetanud Kilk jättis Koka vastata ka küsimuse sellest, kas uued tehingud on märk Kilgi mustast august välja tulemisest.
    „Teatavasti tehakse just headel aegadel tihtipeale halbu otsuseid ja ka vastupidi, keerukad ajad nõuavad hoolikalt läbi mõeldud plaani. Kihnu Veeteede äriplaani aluseks polnud ajastuteemaline mõtisklus, vaid konkreetne turuanalüüs,“ vastas Kokk eksäia eest.
    Pani konkurendi kulme kergitama
    Väinamere Liinide omanikfirma Saaremaa Laevakompanii tegevdirektorile Tõnis Rihvkile tuli Kilgi plaan hakata suursaarte ja mandri vahelist praamiliiklust korraldama üllatusena, arvestades selle ettevõtte mastaape ja kogemusi.
    „Väinamere Liinid on 20 aastaga üles ehitanud väga kõrgel tasemel teenuse suursaarte ja mandri vahelistel liinidel opereerimiseks ja usume, et ilma selliste kogemuste ja teadmisteta on samal tasemel teenust väga raske, kui mitte võimatu, pakkuda,“ sõnas Rihvk.

    Võimalikud praamiliikluse korraldajad

    Riigiettevõte Tallinna Sadam võitis saarte ja mandri vahelise praamiliikluse opereerimise konkursi, ostab uued laevad ja peab korraldama konkursi allhankija leidmiseks, kes hakkaks praamiliiklust korraldama

    Oma pakkumise praamide välja panemiseks ja ka praamiliikluse korraldamiseks on teinud senine korraldaja, Vjatšeslav Leedole kuuluv Väinamere Liinid

    Alternatiivselt võiks Tallinna Sadam valida oma praamide liikumist korraldama ka Kihnu Veeteed, mis kuulub oktoobri algusest pea täielikult Rein Kilgile

    Mõlemad firmad on korraldanud seni reisijatevedu mandri ja saarte vahel, Vänamere Liinid nt marsruutidel Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa, Pärnu-Ruhnu, Roomassaare-Ruhnu, Sõru-Triigi; Kihnu Veeteed aga liinidel Pärnu-Kihnu, Munalaid-Kihnu, Munalaid-Manilaid, Laaksaare-Piirissaare jt.

    Rihvk märkis, et Kihnu Veeteedel  on küll kompetentsi ja kogemust väikesaarte ja mandri vahelise laevaliikluse korraldamisel, kuid suursaarte vahelistel liinidel reisijateveo korraldamise kogemus neil puudub ning seetõttu ei oska ta nende võimekust selles osas kommenteerida.
    Majandusminister Urve Palo ei kommenteerinud Kihnu Veeteede konkurentsi tõsiseltvõetavust praamioperaatoriks saamisel. Küll aga ütles ta, et ei näe muud võimalust kui see, et Tallinna Sadam korraldab operaatori leidmiseks konkursi, et tagada reisijatele parim teenusepakkuja. Palo lisas, et on väga tõenäoline, et hankel osaleb rohkem kui kaks ettevõtet, viidates võimalikele kandidaatidele peale Väinamere Liinide ja Kihnu Veeteede.
    Kõva dotatsiooniga firma
    Kihnu Veeteed opereerib praegu liiklust kuue laevaga seitsmel erineval liinil mandri ning Kihnu, Vormsi, Aegna, Prangli ja Piirissaare vahel. 2013. aastal teenitud 642 000eurose käibe ning ligi 120 000eurose kasumi juures maksid kõik maavalitsused, kus Kihnu Veeteede laevad sõidavad, ettevõttele dotatsioone. Eelmisel aastal doteerisid neli maakonda kokku Kihnu Veeteid 1,48 miljoni euroga. Igal aastal taotleb maavalitsus riigilt dotatsioone uuesti ning jagab selle ise erinevate liinide vahel ära.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Tõnu Mertsina: riigi kommunikatsioon võiks arvestada selle mõju majandusaktiivsusele
Inimeste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumist. Riik võiks oma avalikus kommunikatsioonis riigirahanduse, maksude ja sõjaohu kohta arvestada rohkem selle mõju majandusaktiivsusele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Inimeste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumist. Riik võiks oma avalikus kommunikatsioonis riigirahanduse, maksude ja sõjaohu kohta arvestada rohkem selle mõju majandusaktiivsusele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kuidas ikkagi rikkaks saada? Miljonärid ise annavad nõu
Saaremaal kauaoodatud üritus “Kuressaare Rahatarkus 2024” tõi kokku nii kohalikke kui kaugema kandi rahvast. Neli üle kodumaa teada-tuntud tegusat meest, Raivo Hein, Robin Valting, Rahakratt ja Martin Villig, tõid päevavalgele rikkuse saavutamise saladused.
Saaremaal kauaoodatud üritus “Kuressaare Rahatarkus 2024” tõi kokku nii kohalikke kui kaugema kandi rahvast. Neli üle kodumaa teada-tuntud tegusat meest, Raivo Hein, Robin Valting, Rahakratt ja Martin Villig, tõid päevavalgele rikkuse saavutamise saladused.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mis on edukate juhtide ühine näitaja?
Üks juhtimiskvaliteedi tõstmise meetodeid on oma tavapärasest rutiinist välja astumine ja enda kohta regulaarselt tagasiside küsimine. Selleks, et inimesed julgeksid ausat tagasisidet anda, tuleb luua tugev ja usaldusväärne suhe oma töötajatega. Kuidas seda teha ja miks see nii oluline on?
Üks juhtimiskvaliteedi tõstmise meetodeid on oma tavapärasest rutiinist välja astumine ja enda kohta regulaarselt tagasiside küsimine. Selleks, et inimesed julgeksid ausat tagasisidet anda, tuleb luua tugev ja usaldusväärne suhe oma töötajatega. Kuidas seda teha ja miks see nii oluline on?
"Palun vabastada Eesti vahemikus ....–.... loodusõpetuse tunnist"*
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Piletilevi tegi ajaloo suurima tehingu: ostis enamuse kahes Poola piletimüüjas
Piletilevi ostis kahes Poola piletimüügifirmas enamusosaluse, millega tõuseb sealsel turul suuruselt teiseks piletimüügifirmaks, aga laienemisplaanid sellega veel ei lõpe.
Piletilevi ostis kahes Poola piletimüügifirmas enamusosaluse, millega tõuseb sealsel turul suuruselt teiseks piletimüügifirmaks, aga laienemisplaanid sellega veel ei lõpe.
"See oli lihtsalt väga odav." Eesti ettevõtja põhjendab, miks ostis hotelli Soome-Vene piiril
Tallinna ettevõtjad, kes tegelevad kinnisvara flippimisega, on ostnud Soomes 100 toaga hotelli Venemaa piiri läheduses, lootuses, et Vene turistid tulevad ükskord tagasi. Kui turistid tagasi ei tule, on neil plaan B.
Tallinna ettevõtjad, kes tegelevad kinnisvara flippimisega, on ostnud Soomes 100 toaga hotelli Venemaa piiri läheduses, lootuses, et Vene turistid tulevad ükskord tagasi. Kui turistid tagasi ei tule, on neil plaan B.