Majandusminister Urvo Palo sõnul kaalub kiirlaenu reklaamile rangemate piirangute kehtestamisega kaasnev positiivne mõju üles võimaliku negatiivse mõju laenu väljastavatele ettevõtetele.

- Majandusminister Urve Palo Foto: Andres Haabu
Valitsus otsustas täna toetada reklaamiseaduse muutmise eelnõu, millega keelatakse eraisikutele suunatud krediiditeenuse reklaamimine raadios ja televisioonis ning oluliselt piiratakse kõikide tarbimislaenude reklaami sisu.
„Eelnõu eesmärk on emotsiooni ajel ja põhjalikult kaalumata laenuvõtmise vähendamine,“ ütles Palo pressiteates. „Lähtusime sellest, et just teles ja raadios on laenureklaam kõige agressiivsem ja tarbijaid ka kõige enam mõjutav – need on kanalid, mille kaudu sõnum jõuab tarbijani kõige väiksema süvenemismääraga.“
Palo sõnul on senine tarbijakrediidi reklaamimine tekitanud ühiskonnas hoiaku, nagu aitaks kiirlaenu võtmine lahendada igapäevaseid olmeprobleeme ja parandada elujärge. Tegelikkuses on aga sageli vastupidi ja tarbimislaenude tõttu on makseraskustesse sattunud rohkem palju inimesi kui elab Pärnu linnas – üle 35 000.
Eelnõu järgi keelatakse televisioonis ja raadios tarbijatele pakutava krediidi (ehk konkreetselt rahasumma laenamise) reklaam. Trüki- ja välimeedias ning internetis jääb reklaam lubatuks, kuid piirangutega.
Teiseks piiratakse tarbijakrediidi, sealhulgas järelmaksu, liisingu, eluasemelaenu ja tarbimislaenu reklaami sisu ning see tohib eelnõu järgi edaspidi sisaldada vaid seaduses lubatud infot, nagu teenuse osutaja nime ja tegevusloa numbrit ning tegevuskoha kontaktandmeid, krediidi kulukuse määra näidet, üleskutset tutvuda finantsteenuste tingimustega jm.
Palo sõnul kaalub tarbijakrediidi reklaamile rangemate piirangute kehtestamisega kaasnev positiivne mõju üles võimaliku negatiivse mõju laenu väljastavatele ettevõtetele.
Eestis on 28.07.2014 seisuga 35 975 isikut, kellel on kiirlaenude või tarbijakrediidile spetsialiseerunud ettevõtetelt välja antud laenude alusel tekkinud maksehäired. Swedbank on oma analüüsis hinnanud, et kiirlaenuvõtjaid on Eestis üle saja tuhande. Kiirlaen on hetkel trahvide järel kõige suurem maksehäirete tekitaja.
Tarbijakrediidi reklaamimist on püütud ka varem piirata – 2013. aasta juulist kehtima hakanud reklaamiseadusega viidi finantsteenuse reklaam kooskõlla vastutustundliku laenamise põhimõtetega. Kahjuks ei andnud see regulatsioon siiski piisavalt tulemusi ja tarbimislaenude reklaam on hoolimata seaduse muudatustest jätkuvalt jõuline. Seda näitab ka tarbijakaitseameti praktika – kontrollitud 112 reklaamist tervelt 70 olid ameti hinnangul seadusega vastuolus.
Järgmisena asub reklaamiseaduse muudatusi arutama riigikogu.
Seotud lood

Hirmutamisega kestlikuks ei innusta