Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nordea töötajad jätkavad võitlust
Täna istuvad Nordea panga esindajad töötajate esindajatega laua taha, et arutada kollektiivlepingu tingimusi. Kuigi töötajad loodavad parimat, ollakse valmis ka halvimaks.
Nordea töötajate ametiühingu esindajad Tarmo Kase ja usaldusisik Tiina Kukk asuvad pangaga läbirääkimislaua taha. Foto: Andres Haabu
Nordea Eesti on end avalikkuse huviorbiiti lennutanud konfliktsete uudistega juhtkonna ja tänaseks endise töötaja, töötajate usaldusisiku Hannes Veskimäega. Peale taunivaid lahendusi töövaidluskomisjonis, kus Nordea jäi süüdi diskrimineerimises ja ebaseaduslikus vallandamises, maksti Veskimäele kompensatsiooni, et kohtulahingust pääseda. Tänaseks on Nordea töötajate ametiühingu eesotsas uued inimesed, kuid mida endiselt ei ole, on kollektiivleping töötajatega.
Nordea töötajate ametiühing on Eesti finantstöötajate liidu juhi Tanel Erik Podari sõnul nende esindusrakuke pangas. 2014. aasta loodud Nordea töötajate ametiühinguga on tänaseks liitunud üle 60% Nordea Eesti töötajatest. Praegune usaldusisik Tiin Kukk lausus, et liitumine hakkas kasvama pärast DNB ja Nordea panga liitumise uudist. "Loomulikult on liitumise üheks tähtsamaks põhjuseks ebakindlus tuleviku ees – on teadmata, palju töötajaid koondatakse ja millistel tingimustel, kas töötajate õigused on liitumisel kaitstud, ning muud sarnased mured,“ selgitas Kukk.
Eelmine kohtumine panga esindaja ja ametiühingu vahel toimus suvel. Täna, neli kuud hiljem, leiab aset järgmine kohtumine. „Arvestades seda, et viimane kohtumine kollektiivlepingu teemal toimus 25. juulil, on töötajate esindajad oodanud väga kaua ja kannatlikult,“ märkis Podar.
Podari sõnul lähevad panga töötajad läbirääkimistele positiivselt meelestatuna. „Ootus on positiivne, nagu alati. Loodame parimat, aga oleme valmis halvimaks,“ nentis Podar.
Panka esindavad kollektiivlepingu läbirääkimistel personalijuht Liina Oks ja panga jurist. Podar ei ole küll kindel, et lepingu läbirääkimised ja allakirjutamine täna lõpusirgele jõuab, pigem peab ta allkirjastamist täna vähetõenäoliseks. „Aga sellegipoolest on võimalik teha olulisi edusamme,“ lisas ta.
Äripäev kirjutas hiljuti, et Nordea suhtekriis äratas huvi ka Euroopa tasandil ja pakkus kõneainet isegi mõnel seminaril. Euroopa ametiühingute tegevjuhatuse liige Liina Carr lausus intervjuus Äripäevale, et on ka ise ühel seminaril Nordeat välja toonud kui mingis mõttes edulugu ja mingis mõttes näidet tööandja negatiivsest suhtumisest ametiühingusse ja kollektiivsesse töösuhtesse.
Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel jagas seda lugu enda Facebooki lehel kommetaariga, et üleolev stiil ei tasu end ära ning panga suhtlemisprobleemid, sekka ründav PR, ei lase teemal vaibuda. Sellele reageeris valuliku kommentaariga Facebookis panga PR-juht Margus Mets, kes teatas, et ei oska palju ametiühingutest pidada ja ettevõtjana pigem ei mõista ega poolda nende maailmapilti ja tegevusloogikat.
Ajal, kui läbirääkimised Nordea panga ja töötajate ametiühingu vahel on pooleli, on säärased mõtteavaldused Podari meelest segadust tekitavad. „Härra Metsa kommentaar on äärmiselt kehvasti välja kukkunud ja veel kehvemini ajastatud. See tekitab töötajates segadust ja pahameelt, kui panga avalike suhete esindaja edastab sõnumeid, mis on vastuolus Nordea juhtkonna avalduste ja Nordea grupi väärtustega,“ kommenteeris Podar.
Ta lisas, et olukorras, kus 2/3 Nordea töötajatest on koondunud ametiühingusse, on see ebavajalik avaldus, mis midagi positiivset töötajate ja tööandja suhetesse kaasa ei too.
Nordea pangas avalike suhete eest vastutav Margus Mets oma mõtteavaldust Äripäevale kommenteerida ei soovinud.
Finantstöötajate liidu juhi Tanel Erik Podari sõnul külvab Nordea PRi korraldav Margus Mets (pildil) väljaütlemistega segadust. Foto: Andres Haabu
Nordea: õigus liituda või mitte liituda on igaühe vabadus
Nordea Eesti personalijuht Liina Oks märkis, et täna toimub regulaarne koosolek, kus arutatakse kollektiivlepingut. „Täname teid küsimuste eest. Saame kinnitada vaid seda, et täna toimub kollektiivlepingu üle peetavate läbirääkimiste protsessi regulaarne koosolek. Varasemate eeskujude puudumise tõttu finantssektoris on läbiräägitav valdkond väga lai ning kokkuleppele jõudmine töömahukas. Nordea on pühendunud parima tulemuse saavutamisele, mis tagaks kindlustunde mõlemale osapoole pikaajaliseks koostegutsemiseks,“ märkis Oks saadetud e-kirjas.
„Nordea panga lugupidamine kõigi oma töötajate suhtes ning soov olla hinnatud tööandja tööjõuturul on muutumatu. Ametiühingu liikmelisusele vaatame neutraalselt – õigus ametiühinguga liituda või mitte liituda on iga inimese õigus ja vabadus. Tähtsaim on see, et Nordea pank on olnud ja on väga hea tööandja, mida on mitmel korral kinnitanud meile ka ametiühingu usaldusisikud,“ märkis Oks.
Nordea ametiühingute usaldusisiku Hannes Veskimäe nimi kerkis meediapilti siis, kui ta võttis sõna meeste ja naiste palgalõhe vähendamise teemal finantssektoris. Temast sai Nordea panga ametiühingute eestvedaja ja usaldusisik. Veskimäe ja mitu Äripäevaga rääkinud anonüümsust palunud Nordea panga töötajat väitsid toona, et pärast seda hakkas pank Veskimäed diskrimineerima ametiühingulise tegevuse tõttu, ka töötulemustele hakati etteheiteid tegema.
Veskimäe ei saanud enda sõnul pangas vabalt ametiühingutegevust arendada, samuti oli ta oma otsese ülemuse Peter S. Treialti teatel „ülevalt poolt“ kõrgendatud tähelepanu all. Veskimäe kaebas diskrimineerimise töövaidluskomisjoni ning komisjon tuvastaski diskrimineerimise ja palus pangal see lõpetada. Selle asemel pank otsustas aga Veskimäe järgmisel päeval vallandada, mille Veskimäe otsustas samuti töövaidluskomisjoni kaevata, väites, et see on ebaseaduslik ja diskrimineeriv.
Selle aasta 12. jaanuaril langetas komisjon otsuse, kus teatati, et Veskimäe ennistatakse tööle ja vallandamine on õigustühine. Samuti paluti Veskimäe diskrimineerimine pangas lõpetada.
Pank vaidlustas mõlemad komisjoni otsused ja kuulutas need õigustühisteks, mis viitas toona vaid ühele - asi liigub kohtu suunas. Mitme allika sõnul oli Veskimäel väga tugev kaasus - töövaidluskomisjonis oli kaks tema jaoks posiitiivset otsust langetatud.
Vaatamata sellele tegi Veskimäe pärast aastat kemplemist Nordea pangaga kokkuleppe, mille üksikasjad kuulutati salajaseks. Sisuliselt tähendas see, et pank summutas kohtusaaga rahaga. Summat ei olnud nõus ei pank ega Veskimäe kommenteerima. Veskimäe märkis toona napilt: “Ma sain oma elu tagasi.“ Samuti teatas ta, et kavatseb kõigest sellest tulevikus hoopis filmi teha.
Tänavu suvel (juunis) teatas Petri Nikkilä, et lahkub Nordea juhi kohalt, sest ees ootavad uued väljakutsed. Mõnede allikate sõnul ta "koristati eest ära" teravate väljaütlemiste ja probleemide tõttu. Uueks juhiks pandi Gerd Müller.
Ligi kuu hiljem teatati, et Nordea ja DNB pank ühendavad oma Balti harud. Selle puhul korraldati Riias presskonverents, kus vaidlusi töötajate ametühinguga ei puudutatud.
Nordea Eesti juht Gerd Müller saatis töötajatele kirja, kus selgitab, et ametiühingu nõudmistele järeleandmine kahjustaks panga mainet ja kahandaks kasumit. Nordea usaldusisikute sõnul pank valetab.
Anonüümne isik lekitas internetti salvestuse Luminori panga juhi Erkki Raasukese kohtumistelt panga töötajatega, kus ta muu hulgas võrdleb ametiühingut terroristidega. Finantstöötajate liidu juht mõistab Raasukese sellisel moel ründamise hukka.
Nordea ja Eesti Finantssektori Töötajate Liidu Nordea osakonna vaheline lepitusmenetlus ei toonud tulemusi, teatas Eesti Finantssektori Töötajate Liit täna.
Tundlikke kliendiandmeid omavad advokaadibürood on küberkurjategijate pidevas huviorbiidis, mistõttu nõuab advokatuur, et küberturvalisus oleks tagatud kõrgeimal tasemel. Et nõuded saaksid täidetud ka päriselt ning ka töötajate teadlikkus tõstetud, on mõistlik kaasata oma ala spetsialistid, usub advokaadibüroo TARK juhtivpartner Tanel Tark.