Ühe Sylvesteri asutaja Kaido Jõelehe suurosalusega Kaamos Groupi tütarfirma kaasajastab Valgevenes 22 miljoni euro eest puidutööstuse.
- Kaido Jõelehe suurosalusega Kaamos Groupi tütarfirma ajab Valgevenes hoogsalt puiduäri Foto: Raul Mee
Kaamos Groupi kuuluva ettevõtte Woodbakers tütarettevõte Vitebskaja Lesopilka sõlmis detsembri alguses Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga (EBRD) 10 miljoni eurose laenulepingu eesmärgiga moderniseerida Valgevenes asuvat puidutööstust.
Investeeringute kogumaht on 22 miljonit eurot, mis on jagatud kahte etappi. Woodbakersi juhatuse liikme Tõnu Bergmanni sõnul investeeritakse esimeses etapis 8 miljonit eurot ning esimese asjana soovitakse tööstuses sooja tootmise ja kuivatusvõimsuse suurendamist ning taristu kaasajastamist. „See kõik võimaldab meil kasvatada saematerjali tootmismahtu 130 000 m³-ni aastas“ ütles ta. Esimene etapp peaks valmima tuleva aasta suvel. Teise etapi investeeringute suurus on 14 miljonit eurot ning eesmärk suurendada tootmismahtu 200 000 m³ saematerjalile aastas.
Bergmanni hinnangul on Valgevenes hea investeerida, sest seal on olemas sertifitseeritud toormaterjal. Samuti kasvavad igal aastal raiemahud ja tööjõud on kättesaadav. „Vajalikud investeeringud ei küsi, kas on hea või halb aeg, meie jaoks jõudis kätte hetk, kus arenguks ja kasvuks oli tarvis teha teatud parandusi,“ märkis Bergmann.
Valgevene pankadel kõrged intressid
Tehingut finantseerib EBRD Bergmanni sõnul seetõttu, et pangal on Valgevenes oma programm ja nad otsivad seal ka ise aktiivselt sobivaid projekte. „EBRD kaasamiseks alustasime tööd mitu aastat tagasi. Esimesed kohtumised toimusid 2013. aastal, aktiivsemad ja viljakamad kontaktid saime Eesti saatkonna kaasabil aastal 2015. Siis algasid ka läbirääkimised. Seega võib öelda, et vaeva ja tööd oli palju,“ möönis ettevõtte juht.
EBRD kasuks räägib tema meelest mitu asja. „Neil on Valgevene mõistes mõistlikud intressid, Euroopalik nägemus asjadest. Kaalusime ka muid panku, kuid Eesti pangad ei soovi väga pakkuda piiriülest finantseerimist. Valgevenes pole ei SEBd ega Swedi. Ja sealsed kohalikud pangad küsivad aga liiga kõrgeid intresse,“ selgitas Bergmann valiku tagamaid.
Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu juhi Henrik Välja hinnangul on Kaamos Grupi tütarettevõtte Valgevene investeering kindlasti oluline. „Seda on raske kommenteerida, lähedane kogemus seal puudub. Olen aru saanud, et Valgevene turul on välismaiseid tegijaid vähe, kuid Kaamos Grupp on suutnud seal ennast kehtestada – seetõttu ma usun, et see on perspektiivikas,“ rääkis Välja.
Kaamos tegi küll tee sektoris lahti, kuid Välja sõnul on Valgevenes väga suur roll siiski suhetel. Ta ei usu, et teistel ettevõtetel on selle tehingu tõttu Valgevenesse laienemine lihtsam. „Toormaterjali kontrollib seal riik, tehinguid kontrollib riik – seal on nagu riiklik börs. See on väga reguleeritud keskkond. Kuid kultuurile kohaselt ei toimu seal kõik ka alati päriselt nii, nagu välja paistab,“ vihjas Välja.
- Ettevõte Woodbakers näitab viiimastel aastatel kena käivet
Puidusektor jätkab kasvu
Välja hinnangul võiks puidusektori tervist Eestis hinnata viiepallisüsteemis neljaga. Omi spetsiifilisi probleeme on ja neid sektoriüleselt välja tuua ei saakski, kuid üldjoontes on seis siiski hea.
Puidusektori investeeringud said Välja sõnul hoo sisse juba 2014. aasta alguses. „Selle aasta lõpus on suur osa investeeringuid juba avatud. Meie liidu liikmed ainuüksi on investeerinud suurusjärgus 300 miljonit eurot. Nii tootmise laiendamisse kui ka kõrgema lisandväärtusega toodete tootmisesse,“ rääkis Välja.
Need, kes on praeguseks suured investeeringud lõpetanud, ei torma Välja sõnul ilmselgelt kohe uusi tegema. „Jõulisemad ettevõtted on selleks hetkeks investeeringud teinud, vahepeal võetakse ilmselt paus. Kuid mingid investeeringud ilmselt jätkuvad, sest keskkond on soosiv,“ möönis Välja.
Uueks aastaks prognoosib Välja puidusektorile mõõduka kasvu jätkumist. Kaks aastat tagasi oli tempokas kasv sektoris, mis lähenes 10%. Praegu on kasv märksa väiksem.
„Tahaks loota, et see kasv jätkub. Puittoodetele turud pigem avarduvad,“ lisas ta. Välja sõnul võime uuel aastal ja ülejärgmisel aastal näha paljude tehingute realiseerumisi ja ekspordile avaldab see kindlasti oma mõju. Ekspordi kasv peaks sektoris jätkuma.
#lai# Tasub teada
Kaamos Kinnisvara asutas eelmisel aastal Soomes tütarettevõtte Purtonar OY, mille eesmärk on hoogustada Kaamos Ehituse tegevust põhjanaabrite juures. Tänavu aprillis valmis näiteks Helsingi lähedal asuvas Mäntsäla linnas toidupood K-Market.
Woodbakersi suuromanik on endine Sylvesteri asutaja Kaido Jõeleht. Ta on üks väheseid Eesti ettevõtjaid, kes tegutseb Valgevenes. Kuna mets on Valgevenes riigi omanduses ja metsa töötavad üles riiklikud metskonnad, on saeveskil olnud probleeme toorme kätte saamisega. Jõeleht kohtus mõni aasta tagasi seetõttu isegi Valgevene metsamajandusministriga, et oleks tagatud pidev palgitarne.
Jõelehega seotud viie firma koondkäive kasvas mullu võrreldes 2014. aastaga 2,49 miljoni euro võrra 46,45 miljoni euroni ja kasum suisa 2,79 korda ehk 5,52 miljonilt eurolt 15,39 miljoni euroni. Kogu käibe- ja kasumitõus tuli ASist Kaamos Kinnisvara, enamgi veel – see ettevõte aitas tasandada grupi teiste ettevõtete mõnevõrra nigelamaid majandustulemusi.
Kaamos Groupi suuremad investeeringud puidutööstuses jagunevad ettevõtetesse Valmos ja Woodbakers. Woodbakers toodab saematerjali Valgevene suurimas saeveskis ning müüb seda üle kogu maailma. Ettevõtte tütarfirma on täielikult Eesti kapitalil põhinev saeveski Vitebskaja Lesopilka. Saeveski pakub tööd 120 inimesele ning valmistoodangu mahu poolest ollakse suurimaid okaspuust saematerjali tootjaid Valgevenes.
Seotud lood
Eesti metsatööstuses kaua tegutsenud investorite grupp plaanib teha Eestisse 1 miljardi euro suuruse investeeringu.
Metsatööstureid koondava OÜ Est-For Invest võrdseteks osanikeks on kuus firmat, mille omanikeringis on kaheksa endist Sylvesteri omanikku ning metsanduskontsernide Lemeksi ja Woodwelli omanikud.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.