Kes on Eestis ettevõtja?

Mida ütleb selle kohta Äriseadustik:

§ 1. Ettevõtja Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. § 5. Ettevõte ja selle üleminek Ettevõte käesoleva seaduse tähenduses on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks.

Kui ettevõtte tähendus tundub olevat loogiline, siis Eesti Äriseadustiku mõistes loetakse ettevõtjaks vaid äriühingut või füüsilist isikut, kes oma nimel pakub kaupu, teenuseid. Siit võib teha mitu järeldust: esiteks, et äriühing on seaduse silmis samaaegselt nii ettevõte kui ka ettevõtja; teiseks, kui sa füüsilise isikuna kaupa ei müü, ei ole sa ka ettevõtja jne.

Selle loogika järgi ei loeta ettevõtjaks firma omanikku, kes juhib ettevõtet. Püüaks nüüd lahti seletada, mis asi on ettevõtlus, ettevõte ja ettevõtja. Üks võimalike seletusi on selline:

Ettevõtlus (entrepreneurship) on ettevõtete asutamine ja nende tegevuse organiseerimine, et saada kasumit ja suurendada ettevõtete omanike vara. Ettevõtlus on kasumit taotlevate ettevõtete asutamine, käigus hoidmine, arendamine ja laiendamine. Ettevõtlus on ka õpetus ja teadus, mis uurib seda ühiskondlikku nähtust. Teadmisi ettevõtlusest õpetatakse Eestis ja teistes riikides ka ärikorralduse või paljude erinevate business management tüüpi nime all. Ettevõte (business firm, firm) on organisatsiooniliselt iseseisev majandusüksus mis tahes majandusharus, mis esineb vastava haru või allharu elementaarse institutsioonilise koostisosana. Ettevõte e käitis e firma on ühiskondliku tööjaotuse süsteemis toimiv tehnoloogiliselt, majanduslikult ja enamasti ka juriidiliselt iseseisev majandusüksus, mis kasutab tööjõudu (palkab töötajaid) ning muid tootmistegureid (töövahendeid) kas millegi tootmiseks (tooted, teenused) või tootmislaadiliste teenuste osutamiseks või siis vahendustegevuse kaudu kasu saamiseks. Ettevõttel on oma vara, bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. Ettevõtte vara on lahus ettevõtte omanike ja teiste isikute ning organisatsioonide varast. Ettevõte on seega organisatsiooniliselt iseseisev majandusüksus, mis on vajalik ettevõtja tegutsemiseks. Ettevõtja (entrepreneur) on üldiselt ettevõtte omanik ja selle tegevuse organiseerija ning üldjuhul ettevõtte tulemuse eest vastutaja. Ettevõtjat saab peale olulise tööandja positsiooni määratleda ka kui isikut, kes tegutseb äris kasu(mi) saamise eesmärgil ja kannab ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski.

Ehk siis nüüd põrkame ka investori mõiste otsa. Ehk siis mis hetkest investor muutub ettevõtjaks.

Kuna igapäevases käibekeeles loetakse ettevõtlusvaldkonnas tegutsevaid omanikest äriühingute juhte ettevõtjateks, passiivseid rahapaigutajaid investoriteks ning juriidilisi "kehandeid" ettevõteteks, siis tekib küsimus, et kas ei peaks üle vaatama Äriseadustiku vastavad mõisted ja defineerima ettevõtja ümber?