SEB: e-kaubanduse võidukäik jätkub, aga klient tahab lihtsust ja turvalisust

E-kaubanduse võidukäik sai hoo sisse just koroonaajal ning jätkab oma võidukäiku. SEB ärisegmendi müügijuhi Riho Treumuthi sõnul on E-kaubanduse liidu andmetel Eestis praegu juba üle 9000 e-poe ja trend näitab kasvamist ka praegu. „Liidu andmetel kasvas e-kaubandus ainuüksi eelmisel, 2024. aastal varasemaga võrreldes ligemale 20%, moodustades kogu kaubanduses veerandi,“ rääkis Treumuth ja lisas, et kasvanud on nii tehingute mahud kui käibenumbrid.

„Ma ei saa väita, et füüsilised poed on kuhugi kadumas, sest ikka on neid, kes kohapeal soovivad kaupu osta, aga e-äri pool on selle kõrval tugevalt pead tõstmas,“ kinnitas ta. Kuigi paljude kaupade müük on kolinud veebi, jäävad kindlasti osad kaubagrupid endiselt füüsilise poe keskkonda, päris kõike veel e-keskkonnast ei osteta, usub Treumuth. „Eelmisel aastal tegime SEB-s uuringu, kus ilmnes trend, et e-poodidest ostetakse pigem odavamat kaupa ja mida kallim on toode, seda suurem tõenäosus on, et ost sooritatakse füüsilises poes,“ rääkis ta.

Kui varasemalt käisid šoppajad mööda poode kaubaga tutvumas, siis praegu on seda mugav teha mobiili, tahvli või arvuti vahendusel. Sobivat kaupa leides saab ostu mugavalt ja kiiresti teostada ilma kodust lahkumata. „Samale E-kaubanduse liidu andmetele tuginedes saan öelda, et eestlased ostavad veebist päris palju, eelmisel aastal telliti ühe kuu jooksul ligi 1,4 miljonit pakki. Kui vaatame, kust me tellida armastame, siis lausa kolmveerand kogu kaubast tuleb Eestist. Kuidagi ei saa öelda, et me armastame tellida odavalt ja välismaalt. Kuigi see veerand kaupade kogusest, mis tuleb välismaalt, tuleb Aasiast,“ tõdes ta. „Kui nüüd vaadata, mida eestlased e-poodidest osta armastavad ja vahet pole kas Eesti või välismaa omadest, siis eesotsas on elektroonika, kosmeetika, erinevad aksessuaarid, ilutooted, veidi parfüüme, riideid ja nii üllatav kui ka pole, siis kontserdipileteid,“ loetles Treumuth eelistusi. Sama trend on kogu Baltikumis, kus päris suure osa moodustavad kontserdipiletid.

Ettevõtetele on e-poe omamine väga kasulik, sest kui füüsiline pood pannakse õhtul ja nädalavahetusel kinni, siis e-pood on avatud 24/7. Kui vaadata, millisel hooajal rohkem oste sooritatakse, siis aastalõpu ostmised ületavad tunduvalt teisi ja aasta alguses on märgata rahunemist. „Aastalõpu osturallile annavad hoogu juurde erinevad aastalõpu kampaaniad, must reede ja jõulud. Kuid seda on varasemalt ka välja toodud, et inimesed üldiselt jälgivad sooduskampaaniate pakkumisi. See onüheks võimaluseks, kuidas saada klient e-poodi ja ostma,“ jagas ärisegmendi müügijuht.

Treumuthi sõnul eelistavad panga andmetel kliendid e-poodides oste sooritades kasutada kolme maksevõimalust: tavalised kaardimaksed, pangalingi maksed, kusjuures need kaks moodustavad kõige suurema maksetes tasumise osa ja nendele üsna kandadele astuvad erinevad mobiilsed rahakotid nagu Apple Pay, Google Pay ja varsti ka Click to Pay. „Just tänu oma kiiruse, mugavuse ja lihtsuse mõttes. Samuti on Eestis populaarsust kogumas järelmaksuga maksmine ehk ajatatud maksmine, mis osades riikides on juba väga populaarne,“ tõdes ta.

Treumuth räägib, et neil on SEB-s eraldi üksus, mis tegeleb e-kaubanduse küsimustega ja aitab e-poode makselahenduste liidestamisega kuni erinevate aruandluste genereerimiseni välja. „Meil on täna pakkuda üks makselahendus, millega kaupmees saab kõik eelnevad makseviisid, millest rääkisin. Selleks tulebki pangas küsida e-äri makselahendust, eelnevalt on vajalik, et e-pood on registreeritud ettevõttena ja ettevõte on SEB klient. Kui nüüd rääkida aruandlustest, siis on võimalik saada ülevaade e-poe tehingute kohta ja tagasimaksete info. Neil kellel on ka füüsilised poed, saavad ülevaate makseterminalide kohta,“ avaldas ta.

Täna mängib küberturvalisus maksete puhul olulist rolli. Uuemad makselahendused on kõige turvalisemad, sest seal on juba pööratud turvalisusele tähelepanu: alates andmete salvestamisest ja hoidmisest.

Kuigi Euroopas on endiselt levinud krediitkaardiga tasumine ja sageli muud võimalust ei pakutagi, on Treumuth seda meelt, et veebikeskkonnas enne krediitkaardi andmete sisestamist peaks klient olema veendunud, et tegu on ikka õige veebilehega ja nendega andmetega mida sisestame toimetatakse õigesti. „Iga e-pood peab olema ettevõttena registreeritud ja tema andmed peavad kajastuma ka e-poe keskkonnas. Kui tegu on Eesti ettevõttega, siis saab andmeid äriregistris kontrollida,“ rääkis ta. Samas kõige lihtsam ja esimene samm võiks olla ettevõtte googeldamine, veel tasuks veebist uurida, mida selle e-poe kohta kirjutatakse. See kehtib just poodide kohta, kus esimest korda tahetakse teha ost. Kui rääkida veel ohumärkidest, mis peaksid ostjal nö lambi põlema panema, siis on selleks tavalisest hinnatasemest palju odavam hind. „Igal juhul tasub eelnevalt uurida nagu me ka tavapoes teeme, nii kaupade kui ka poe kohta. Neid märke on veel, mida tasub tähele panna. Olen ise kokku puutunud veebipoega, mis algas sama moodi ülisoodsast hinnast aga e-poes ringi uurides nägin, et tekstides esines palju kirjavigu, polnud märgitud ettevõtte peamisi kontakte ning seal puudusid erinevad tagastamistingimused ja privaatsuspoliitika. Õnneks maksmiseni ma ei jõudnudki,“ jagas Treumuth enda kogemust kahtlasel veebipoe lehel.

Treumuth on arvamusel, et e-poodide osatähtsus kaubanduses kasvab tulevikus veelgi. „Edukaid e-poe keskkondi iseloomustab selge ülesehitus, kus toode on kergelt ülesleitav või võimaldavad alamkataloogid kiiresti toote üles leida. Ka kauba eest tasumine on tehtud lihtsaks ja kiireks – ikka selleks, et ostuprotsess ei jääks poolikuks ja ostmine päriselt teostuks,“ rääkis ta. Lisades, et tulevikus võivad e-kaubandust mõjutada erinevad regulatsioonid, nii näiteks võib Euroopa Liit reguleerida Aasiast tulevate kaupade importi. „Teiseks võib mõjutada ligipääsetavuse direktiiv kõiki e-poode, see hõlmab mitmeid tingimusi nagu masinloetavuse võimalus või kuidas mingid kaubaartiklid on leitavad,“ selgitas ta.