Riigikogu saadikud riigi äriühingute nõukogudes – juriidiline kõrgpilotaaz

No see teema on vahelduva eduga üles kerkinud viimased 5-6 aastat. Ikka nii, et üks arvab ühte, teine teist ja karavan läheb ikka edasi.

Tundub, et peaasjalikult on tegu juriidilise vaidlusega, mis lõpuks taandub küsimusele, et kuidas defineerida mõistet - riigiamet. Nimelt Õiguskantsleriga samal arvamusel olijad lähtuvad sellest, et põhiseaduses on üheselt keelatud riigikogu liikmetel osaleda üheski muus riigiametis ning Riigikohtu 1994 aasta ühe kohtukaasusega (siis analüüsiti Riigikogu liikme riigiettevõtte haldusnõukogusse kuulumise lubatavust) on välja toodud muu riigiameti tunnused:

1) ametisse nimetamine teise riigivõimu haru organi poolt;

2) vastutuse kandmine teise riigivõimu haru organi ees;

3) tegu peab olema teise riigivõimuharu funktsioonide sisulise täitmisega;

4) teise riigivõimu haru funktsioonide täitmise tasustamine.

Õiguskantsleriga mittenõustujad jällegi leiavad, et tänases keskkonnas riigi äriühingu nõukogu liikmeks olek ei ole teine riigiamet PS § 63 lg 1 mõttes, sellel on üksnes teatavad riigiametis töötamise tunnused. Mittenõustujad leiavad, et parlamentaarses riigis ei tähenda võimude lahususe põhimõte võimuharude üksteisest eraldatust, vaid võimutäiuse hajutatust ning erinevate võimuharude vastastikust tasakaalustatust. Tuues näiteid, et piiratud kujul täidavad kõik võimuharud teiste võimuharude funktsioone, nt Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalves täidab seadusandlikku funktsiooni, samuti Vabariigi Valitsus andes välja määrusi.

Õiguskantsleri arvamuse toetajate jaoks oleks kõige lihtsam ja loogilisem muuta Riigikogu liikme staatuse seaduse § 28, millega lisatakse ametite loetelule, mida Riigikogu liige ei tohi pidada, ka riigi osalusega äriühingu nõukogu liikmeks olek. Üks muudatus ja asi selge.

Mittenõustujatel on tegevussuunistega natuke raskem, kuid ka võimalik. Siis tuleks muuta seda sama Riigikogu liikme staatuse seadust ning kindlasti ka riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadust. Viia otsustus ja järelevalve täitesaatvalt võimult seadusandlikule võimule. Kuid ka need muudatused ei ole ju võimatud.

Ma jätaks juriidlise kõrgpilotaazi vaidluse juristide pädevusse ning soovitaks Riigikogul tegeleda sisulise poolega. Sisuline pool on aga on see, et kas siis Riigikogu liikmed võiksid ja peaksid kuuluma nõukogudesse või mitte. Kui see otsus on tehtud, saab sellele vastavalt kohandada ka seadust.