Panin aktsiahindade põhja ennustusega mööda

Mul ei olnud õigus, kui ennustasin, et Eesti majandustsükkel tipneb 2007. aastal. Oldi nõus võtma rohkem laenu ja varahinnad tõusid minu ennustatust rohkem. Mul ei olnud ka õigus, kui ennustasin, et aktsiahinnad on põhjas. Aktsiaid oldi nõus müüma palju madalama hinna eest, kui mina suutsin ette kujutada.

Ma arvan, et välismaiste avatud investeerimisühingute käitumine selgitab paljuski hinnakõikumise äärmusi. Osanikuks hakatakse ja ja osalus müüakse fondide alusvarasid tundmata. Ühel aastal pakub Ida-Euroopa huvi, teisel jälle mitte; kõrgemad hinnad kutsuvad ostma, madalamad aga müüma. Tallinna börs on eriti haavatav, kuna selle käive on madal.

Kolm aastat tagasi oli East Capital Baltic investeerimisfondil vara 6,000 mln krooni väärtuses, praegu on fondi maht tõenäoliselt umbes 600-900 mln krooni ümber. 2006. a lõpus oli Evli Baltic investeerimisfondil vara umbes 500 mln krooni eest, nüüd on seda vaid arvata 30-40 mln krooni. (Evli on avaldanud andmed seisuga 30. september, East Capital 30. juuni). Nõnda siis on need investeerimisühingud kaotanud 85-95% oma parimate aegade mahust. Teiste sõnadega – neis ja teistes fondides hoiustajad on halastamatult müünud, teised investorid aga on viimasel ajal olnud valmis ostma väga madala hinnaga.

Milline on praegune seis? Annan lühikokkuvõtte vaid mõnest ettevõttest:

Eesti Telekom, mille kasum on suhteliselt stabiilne ja rahavoole vastav, annab aktsia kohta 13-14 kr maksueelset tulu aastas. Aktsia hind – 87 kr.

Tallinna Vesi, mille tulemused on stabiilsed nagu Eesti Telekomil (veehind on seotud inflatsiooninäitajaga, puudub konkurent), toodab 17-18 maksueelset krooni aktsia kohta. Aktsia hind – 164 kr.

Eesti Ehitus ja Merko Ehitus näitavad tõenäoliselt nõrku tulemusi niio sel kui ka 2009. aastal, aga pilk nende bilansile ja läinud aastat tulemustele näitab väga madalaks hinnatud väärtust. 2007. a tootis Eesti Ehitus aktsia kohta 9 kr maksueelset tulu, 2008. a esimeses pooles 4,5 krooni. Aktsia maksab tühised 34 kr.

2006. a oli Merko Ehituse maksueelne tulu aktsia kohta 36 kr, 2007. a 33 kr ja 2008. a esimeses pooles 19 kr. Praegune 62-kroonine aktsiahind tundub mulle võileivarahana. Nii Merko Ehituse kui ka Eesti Ehituse kasum jätkab langemist, kuid nende bilanss on tugev ja ettevõtted plaanivad tulevail aastail suuremahulisi Euroopa Liidu rahastatavaid projekte. Ettevõtete tulemuste kvaliteet on kõrge ega põhine vara revaluatsioonil.

Tallinna Kaubamaja, mille kasvuväljavaated ja tegevus sektoris, mis peaks majanduslangusele hästi vastu pidama, on head ja ettevõte andis läinud aastal 10 kr maksueelset tulu aktsia kohta. Käesoleva aasta esimeses pooles oli näitaja 3 kr, mis tulenes peamiselt ajutise iseloomuga renoveermistöödest ja uutesse äridesse investeerimisest. Aktsia hind – 51 kr.

Kui majanduse aeglustumine välja arvata, siis on viimasel ajal kõik läinud Tallink'i tahtmist mööda: kütusehinnad on langenud 50%, intressimäärad hakkavad viimaks kukkuma, kaks konkurenti on Tallinn-Helsingi liinilt kadunud, veel üks konkurent on pidanud loobuma Tallinn-Peterburi liinist, Galaxy toomine Stockholm-Turku liinile on osutunud edukaks, firma kulud Soomes ja Saksamaal on langenud, ametiühinguga on sõlmitud uus kokkulepe ning üks vana alus on müüdud maha. Kõigest hoolimata on aktsia hind rekordiliselt madal – 6 kr. Praegu vaevleb Tallink arvatavasti likviidsusprobleemide käes, ka uue ehitise valmimine tuleval aastal ei ole just hea väga uudis. Siiski tundub, et Tallink’i aktsia praegune hind ei peegelda ühtki mainitud positiivseist uudistest.

Ka Olympic Entertainment Group aktsia on viimasel ajal olnud löögi all. Möödunud aastal saavutas aktsia 100 kr hinnalae, aga maksab nüüd vaid 18 kr. Ettevõte juhtimise seisukohalt tundub, et kõik läheb kavakohaselt, laienetakse üle terve Ida-Euroopa, investorid aga reageerisid arvatavasti üle: kõigepealt hinnati ettevõte üle ja nüüd alla. Läinud aasta maksueelne tulu aktsia kohta oli 2,7 kr, käesoleva aasta esimeses pooles 0,7 kr. Tulemusi on mõjutanud ettevõtte laienemise kulud.

Maailma rahaturgudel valitseb viimasel ajal ärevus. Inimesed püüavad oma raha tuua tagasi koju. Kuna Balti riikide rahalised vahendid pärinevad peamiselt välismaalt, siis on viimase aja reparatsioonlaine viinud siin vaakumini, põhjustades vara äärmist odavnemist, aga kasvu- ja arengutingimused on siin ikka veel alles.

Pärast raskeid aegu, mil intressimäärad tõusevad ja kulutused energiale kasvavad, toimub Balti riikides järgmisel aastal pööre paremusele. Energia- ja toorainehinnad juba on järsult langenud. Pärast üle ilma toimunud sekkumisi on lühiajalised intressimäärad vast alustanud järsku langust. Ülejäänud Euroopaga võrreldes algas majanduslangus Eestis varem ja see võib varem ka lõppeda. On aga selge, et laenuandmise suurendamise kaudu majandus lähiajal küll kosuma ei hakka.

Eraldi märkusena olgu öeldud, et vastavalt Eesti Panga igakuisele aruandele oli Eesti pankade septembrikuu summeeritud netokasum 318 mln krooni, mis on vastab selle aasta keskmisele kasumitasemele, siiani aga ootame teavet selle kohta, kuidas mõjutavad kasumit mahakandmised.

Autoril on Eesti Telekomi, Tallinna Kaubamaja ja Merko Ehituse aktsiaid.

Kommentaari tõlkis Sven Tallo