Eelmisel nädalal vähenes USA 10-a riigivõlakirjade intress peaaegu 2 protsendini, mis on madalaim tase 1954. aastast alates.
See võib viidata sellele, et võlakirjad on üle hinnatud ja et selliste riikide nagu näitkes Hiina, Jaapani ja Venemaa valuutareservid võivad saada kannatada, kirjutab Stefan Andersson aripaev.ee sõsarveebis bbn.ee. USA riigivõlakirjad on juba pikka aega olnud nii mõnegi riigi välisvaluutareservi populaarseim mahutuskoht. Vaid viis kuud tagasi oli toornafta hind tipus ja nt Araabiamaade ning Venemaa valuutareservid kasvasid kiiresti. Ka Hiina ekspordikasv oli siis tugev.
Juba pikka aega olid riigivõlakirjad maailma „säästvate riikide” lemmikinvesteering, ja ebakindluse kasvades võlakirjade vastu, mida väljastasid kinnisvarainstitutsioonid Fannie Mae ja Freddie Mac, suurenes riigivõlakirjade populaarsus.
Augustikuus kukkus toornafta hind ja Hiina ekpordikasv hakkas vähenema, aga nõudlus riigivõlakirjade järele püsis endiselt suur. Tooraine- ja aktsiaturu langedes püüdis palju investoreid üle minna USA riigivõlakirjadele.
Viimaste nädalate kestel on mõnede varaturgude langus muutunud mõõdukamaks ja USA föderaalreserv on andnud mõista, et nad võivad hakata vabaturul riigivõlakirju ostma. Asja mõte on turgude likviiduse suurendamine riigivõlakirjade (ja teiste võlakirjade) ostmise kaudu, kuna intressimäärad on niikuinii langenud juba nullini. Tulemus on aga, et investorid püüavad föderaalreservist jõuda ette, st ostavad riigivõlakirju lootuses, et föderaalreserv järgib eeskuju ja ostab samuti.
Ma arvan, et eelkirjeldatud viisil tekkis mull. Pilk USA lühiajalistele riigivõlakirjadele näitab, et mõnega neist on hiljuti kaubeldud isegi negatiivse intressiga. Nõnda siis on USA valitsuse vekslitesse ja võlakirjadesse suhtutud umbes nagu sularahasse (dollarisse).
Niisiis, samal ajal kui paljud turud (kinnisvara-, ettevõtete võlakirja-, aktsia- ja tooraineturg) on viimasel ajal kukkunud kokku, on USA riigivõlakirjade turg tõusnud rekordtasemele. Mingil hetkel voolab raha riigivõlakirjadest kindlasti ära ja suundub mõnda teise varaliiki (või, paremigi kirjeldatud, hinnasurve jaotub ümber).
2009. a ametisse astuv Obama valitsus on lubanud, et avaliku sektori puudujääk tuleb kõikide aegade suurim, mistõttu peaks hinnasurve riigivõlakirjadele tekkima ka pakkumise poolt arvesse võttes.
Kui riigivõlakirjad ükskord kukuvad, siis teised varaturud tõusevad ja föderaalreserv ei pruugi enam nii meelsasti osta riigivõlakirju. Kui nad näevad, et olukord turgudel normaliseerub ja et tarbijahinna inflatsioon võtab jällegi võimust, siis peab föderaalreserv oma lõtva rahapoliitikat kiiresti muutma. Riigivõlakirjade turul tekkib tühik, teised turud aga tõusevad vastavalt. Dollar muutub teiste valuutade suhtes nõrgemaks.
Hiina, Jaapan, Araabimaad, Venemaa ja teised riigid ning konservatiivsed investorid, kelle portfoolios on praegu suur hulk riigivõlakirju, näevad siis, kuidas nende väärtus langeb. Venemaa puhul võib juhtuda, et samal ajal peavad nad valuutareservid müüma maha, et tugevdada rubla ja tulla toime läheneva puudujäägiga.
Seotud lood
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.