Danske Panga juht Aivar Rehe ei toeta Eesti seaduse loomes lätlaste eeskujul "Võtmed pangale ja võlast vabaks" juriidilise arutelu taaskäivitamist.
- Aivar Rehe. Foto: Marko Mumm
Kodulaenu suhet reguleeriva pankrotiseaduse muudatustes Lätis on otsene mõju leibkondade laenude kättesaadavusele ja hinnastamisele. Seadus otseselt jahutab kodulaenamise aktiivsust Lätis ning ilmselt mõjutab sellest lähtuvalt ka kohalikku kinnisvaraturgu. Siinkohal on otsene mõju ka tööhõivele, sest kodulaenudega toetatakse kohalikku ehitustegevust ja selle vahendusel ka ehitusmaterjalide tootmist ja müüki. Laenutegevuse aktiivsuse alanemine pidurdab ka eelnimetatud tööstusharusid ja mõjutab kogu ümbritsevat majanduskeskkonda.Seadus mõjutab kindlasti pankade laenupoliitikat - eriti kodulaenude riski kriteeriumide vaates, mis väljendub laenamisel omafinantseeringu määra tõstmisega. Seaduse rakendamine ehk varade lihtsustatud tagastamine pangale tõstab kodulaenude riskisust, mis tähendab klientidele väljastatavate laenude riskimarginaalide tõusu. Seadus mõjutab ka elukondlikku kinnisvaraturgu tervikuna. Kui turu aktiivsus pigem langeb ja ei looda juurde uusi elamuid, kortereid ja maju, siis valik kitseneb. See aga võib kaasa tuua hindade lühiajalise tõusu tingituna madalast pakkumisest.Ma ei toeta Eesti seaduse loomes taolise "võtmed pangale ja võlast vabaks" juriidilise arutelu taaskäivitamist. 2009. aastal eelmise kriisi sisenedes juhtisid pangad ise oskuslikult ja mõistlikult kodulaenude võlaprobleemistikku ning tol ajal tuli rinda pista ligi 6000 hädas leibkonnaga. Täna moodustab kodulaenude jooksev võlgnevus 1,3% portfellist (võlad rohkem kui 60 päeva), mis näitab eeskujulikult läbimõeldud riskipoliitikat.Eesti tänase finantsriskide kohta tuleb lugeda päevakohasest teatest, kus antakse ülevaade suurel määral kiirlaenude turu mõjust ja trendidest. Võlanõustajate liidu vahendusel antakse teada, et käesoleval ajal nõuavad kohtutäiturid Eestis sisse üle 140 000 inimese võlgasid. Tegemist on karmi statistikaga. See on teema, mis vajab toimivat ja resoluutset lahendust juba n-ö eile.Soovitan jälgida lähitulevikus Lätis käivituva seaduse toimimist ning selle tagasilööke ja mõjusid, kuid olen juba täna kindel, et see ei ole Eesti tee.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.