ELi uude teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi on just Eesti initsiatiivil lisatud märksõnad, mis võimaldavad põlevkivi ja põlevkiviõli tootmise tehnoloogia uuringute toetamist, kirjutab teadusnõunik Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures Ene Kadastik.

- Teadusnõunik Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures Ene Kadastik. Foto: Erakogu
Nii Euroopa Liidu kui Eesti tasandil on ettevõtete ja teadlaste koostööks põlevkivienergia ja õlitööstuse vallas plaanitud rahalised toetusskeemid. Aga toetuste eesmärk pole ettevõtete teadusinvesteeringuid maksumaksja toetusega asendada, vaid pakkuda lisavõimendust.
Eesti energiamajanduse arengukava 2030 järgi peab 15 aasta pärast meie majandus ja energiatootmine olema konkurentsivõimeline, tagatud peab olema riiklik energiajulgeolek ja saavutatud ELi kliimaeesmärgid. Nende kolme eesmärgi saavutamiseks on peamine plaan hakata põlevkivi senisest targemini kasutama, s.t kivi otsepõletamiselt tuleb üle minna õli tootmisele ning selle kõrvalproduktina tekkivast gaasist ja poolkoksist toota elektrienergiat. Asjaosaliste väitel peab energiatööstus selleks järgneva 15 aasta jooksul investeerima sadu miljoneid eurosid.
Eesti Energia juht Sandor Liive tegi maailma energeetikanõukogu konverentsil ettepaneku, et kui põlevkivitööstuse firmad on valmis andma raha põlevkivitehnoloogiate arendamiseks, siis riik võiks panna teise osa juurde. Tööstus annab poole, riik tuleb kaasa, teadusasutused saavad rohkem raha ning see raha läheb sinna, mille vastu on Eesti tööstustel huvi, selgitas Liive. Idee on lennukas ja sarnast põhimõtet on ettevõtlusele suunatud teadustegevuse toetamise juures ka rakendatud.
Selline skeem toimib ka ELi tasandil. Nimelt on uue teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 teksti lisatud märksõnad, mis põlevkivi ja põlevkiviõli tootmise tehnoloogia uuringuid võimaldavad. Raamprogrammi energeetikauuringute hulgas toetatakse nüüd ka uudsete õliressursside otsimist ja tootmist ning innovatsiooni arengut tulevastes ja kujunemisjärgus tehnoloogiates. Nende märksõnade lisamine on olnud just nimelt Eesti initsiatiiv ning kokkuvõttes saavutasimegi oma eesmärgi, avades meile võimalused edaspidisteks rakendusteks.
Tööprogrammid on alles kujundamisel, seega täpsemalt vastavate taotlusvoorude aegu ei oska veel öelda. Kuna Eesti on Euroopas ainus riik, kes sellist unikaalset toorainet kasutab, siis on meie kogemuse vastu huvi tuntud juba mujaltki.
Põlevkivitehnoloogiate arendamine on prioriteediks ka Eesti tasandil. Uuel struktuurivahendite finantseerimise perioodil on põlevkivikeemia üks osa nn nutika spetsialiseerumise kohaliku ressursi väärtustamise kasvualast. Kasvualade toetamiseks on haridus- ja teadusministeeriumil ning majandusministeeriumil ettevalmistamisel hulk toetusmeetmeid, sh eraldi toetusprogramm rakendusuuringute läbiviimiseks teadusasutuste ja ettevõtete koostöös.
Seejuures lähtutakse põhimõttest, et toetatakse neid projekte, kus ettevõtted on valmis rahaliselt panustama ning mille puhul on valmisolek ja võimekus uuringu tulemusi ettevõtluses rakendada.
Seotud lood

Kuula ka podcasti rahvusvahelisest õppest