Maksuamet keskendub edaspidigi maksuvõla sissenõudmisele kolmandatelt isikutelt, ent erinevalt näiteks Hollandist lasub Eesti maksuhalduril alati tõendamiskohustus, kirjutab maksu- ja tolliameti tulude osakonna peajurist Triin Kutberg.
- Maksu- ja tolliameti tulude osakonna peajurist Triin Kutberg. Foto: Maksu- ja Tolliamet
Holland on näide riigist, kus maksudest kõrvalehoidmine on ühiskonnas selgelt taunitav ning avalik huvi maksuseaduste täitmisel on seatud kõrgemale soovist eraisikuid vähem koormata.
Hollandi maksuhalduri sissenõudmismeetmed on loonud süsteemi, kus äriühingud peavad vajalikuks teostada üksteise maksedistsipliini üle ise kontrolli. Äriühingud annavad omal algatusel tagasisidet maksuhaldurile, et välistada enda kui tehingupartneri solidaarne vastutus põhivõlgniku maksukohustuse täitmise ees.
See on toonud ka silmapaistvaid tulemusi. Hollandis on näiteks käibemaksu alalaekumine väikseim Euroopa Liidus. Kui keskmiselt jääb ELi riikidel erinevatel põhjustel kogumata 16 protsenti käibemaksust, siis Hollandis viis protsenti. Eestis jääb Euroopa Komisjoni hinnangul kogumata 14 protsenti käibemaksu.
Oluline erinevus Eesti ja Hollandi maksuvõlgade sissenõudmisel on tõendamiskohustus. Kui Hollandis kehtib n-ö riskivastutus ning iga ettevõtja peab maksuhaldurit raha puudumisel kohe teavitama ja tema küsimustele vastama, siis Eestis lasub maksuhalduril alati tõendamiskohustus. Tuleb tõendada, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustust tagada maksuseadustest tulenevate kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Samuti seda, et sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg.
Eestis kehtiv regulatsioon võimaldab vastutusele võtta peamiselt juhatuse liikmeid või äriühingut, kes on varjatult omandanud võlgnikust äriühingu varad ja õigused mahus, mida võib pidada ettevõtte üleminekuks. Tänavu oktoobriks oli kokku lõpetatud 316 tulemuslikku sissenõudmismenetlust kolmandalt isikult. Neist 176 lõppes vastutusotsuse väljastamisega, 39 ettevõtte ülemineku tuvastamisega ning 101 kohese laekumise või maksegraafiku sõlmimisega. Viidatud menetlused puudutasid otseselt 376 füüsilist isikut, seega osadel juhtudel vastutavad ühe äriühingu maksuvõla eest mitu juhatuse liiget solidaarselt.
Isikliku vastutuse on kaasa toonud näiteks sularaha väljavõtmise kaudu äriühingust vara väljaviimine, seotud isikutele põhjendamatute laenude väljastamine või vara tasuta võõrandamine. Samuti võltsarvete kasutamine ja näilike tehingute tegemine ettevõtluses.
Viimastel aastatel on maksuamet varasemast enam tegelenud võla sissenõudmisega kolmandatelt isikutelt ning sellele keskendume järgmiselgi aastal. Samas ei ole Eestis solidaarvastutuse kohaldamine kolmandale isikule Hollandiga võrreldavas ulatuses reguleeritud. Meil on maksuvõla eest võimalike vastutajate ring kitsam ning vastutuse kohaldamise eeldused on rangemad, mistõttu võtab vastutajale nõude esitamine Eestis oluliselt rohkem aega ja nõuab suuremas ulatuses tõendamiskohustuse täitmist.
Äriühingu faktilist juhti on võimalik vastutusele võtta sarnaselt Hollandiga aga ka Eestis. Menetluses on mitu juhtumit, mille puhul lähtume faktilistest asjaoludest ning kohaldame vastutust tegelikele juhtidele, mitte isikutele, kes on juhatuse liikmed vaid formaalselt.
Hollandi näide ilmestab, et ettevõtluskeskkonna puhtamana hoidmine on võimalik ainult ettevõtjate abiga, kes soovivad tegutseda võrdse konkurentsi tingimustes. Vabatahtlikult info edastamine ja aruandekohustuse täitmine tagab majanduses oluliselt parema läbipaistvuse ning on ettevõtjate endi huvides.
Seotud lood
Tänu Hollandi karmidele meetmetele maksuvõlgade sissenõudmisel on riigil laekumata käibemaksu maht pea kolm korda väiksem kui Eestis. Siinsed maksuasjatundjad aga Madalmaade eeskuju järgima ei kibele.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.