OECD viimane majandusprognoos on Eesti vaatevinklist positiivne, kirjutab Eesti suursaadik OECDs Marten Kokk. Hinnanguid Venemaa tuleviku kohta on aga raske anda.
- Marten Kokk. Foto: Erakogu
Eesti majandus kasvab sel aastal vaatamata esimese kvartali nõrkadele tulemustele kokku 2,4% ning järgmisel aastal kiireneb majanduskasv 3,4%ni. Majanduskasv toob kaasa ka tööpuuduse vähenemise, mis OECD hinnangul on 2016 6,6%. Nii häid numbreid pole Eesti ammu näinud.
Samas on meil endiselt väliskeskkonna nõrgenemisest tingitud riskid. Samuti poliitilised riskid, mis on seotud Venemaa ja lääne vastasseisust tulenevate sanktsioonidega ning Venemaa majanduse üha täbaramaks muutuv olukord. Eesti kasvu tugevnemise põhjusena tuuakse välja tugev palgakasv ning vähenev tööpuudus, mis kasvatab eratarbimist. Ekspordi kasvu pidurdavad ülalmainitud riskid ning meie peamiste kaubanduspartnerite nõrkus aga samuti palgakasvuga kaasnev konkurentsivõime vähenemine. OECD toob juba traditsiooniliselt välja selle, et Eesti potentsiaalset kasvu tugevdaks madalapalgaliste tulumaksu vähendamine.
Selgelt on seekord välja toodud ka nõrk kasv euroalal – sel aastal 0,8%. Euroala keskmiseks majanduskasvuks prognoositakse järgmisel aastal 1,1 ja 2016. aastal 1,7% - majandusaktiivsus küll aeglaselt taastub, kuid kasv jääb siiski tagasihoidlikuks. Nõrga kasvu põhjustena toob OECD välja eurotsooni jätkuvalt kõrge nii avaliku- kui erasektori võlakoorma, laenutingimuste karmistumise ning kõrge tööpuuduse. Pikaajaline stagnatsioon euroalal ohustab maailma majanduse väljavaateid tervikuna olulisel määral. OECD hinnangul peaks Euroopa Keskpank üritama nõudlust stimuleerida.
Olukord on keeruliseks muutumas ka Jaapanis, kes vaatamata majanduse massiivsele stimuleerimisele ongi tehniliselt jõudnud juba majanduslanguse veerele, ehkki aasta lõpuks on oodata kokkuvõttes 0,4 kasvu ning peaminister Shinzo Abe on äsja saanud valijatelt uue tugeva mandaadi, mis võimaldab tal reformidega jätkata.
Maailma majanduskasvuks tervikuna ennustatakse 3,3% sel aastal ja 3,7% 2015 ning 3,9% 2016. See kõik jääb aga alla pikaajalisele maailma keskmisele majanduskasvule, mis tähendab, et üldpilt on negatiivne.
Olukord on hea USAs, mis kasvab sel aastal 2,2% ja järgmisel aastal kiireneb majanduskasv 3%ni.
Olulistest „arenevatest riikidest“ on majanduskasv aeglustumas Hiinas, 2016. aastaks kardetakse majanduskasvu aeglustumist 6,9%ni. Kuna Hiina majanduskasvu aeglustumise üldine mõju maailmamajandusele on suur, tuleb seda trendi tähelepanelikult jälgida.
Olulise maailma majandust mõjutava tegurina peab käsitlema ka olukorda Venemaal. Venemaa olukorra kohta mingite ennustuste tegemine on hetkel tänamatu töö, sest olukord on väga ebastabiilne ja mingi hinnang võib aeguda mitte päevade, vaid tundidega.
Maailmapank prognoosis eelmisel nädalal Venemaale majanduse kokkutõmbumist 2015 0,7% (veel septembris prognoositi 0,3% kasvu). Venemaa enda majandusministeeriumi prognoos on kraadi võrra negatiivsem – 0,8% langust. Samas näivad aga probleemid kuhjuvat ja asjad on just viimaste kuude ja lausa päevade jooksul läinud allamäge, mistõttu ei pruugi ka need ennustused peagi enam adekvaatseteks osutuda – rubla on langenud dollari suhtes ajalooliselt madalaimale tasemele. Samuti euro suhtes, kus võidakse ületada ka 100 rubla piir euro eest ja see pole veel sellise ebakindluse juures veel põhi. Venemaa keskpanga katsed olukorda stabiliseerida pole olnud eriti viljakad. Intresside tõstmine (sel aastal juba 5 korda) ja esmaspäeva öösel radikaalselt 17%ni piiraks küll ehk inflatsiooni, kuid pigistaks selgelt reaalmajandust, mis praeguses olukorras vajab kõike muud kui pitsitamist. Seega ei saa praegu välistada negatiivset stsenaariumi, kus Venemaa majandus võib langeda järgmisel aastal ennustatust märkimisväärselt enam.
Naftahinnad jäävad vastavalt rahvusvahelise energiaagentuuri IEA ennustustele madalaks pikemaks ajaks. IEA on oma globaalse naftanõudluse prognoosi viimastel kuudel pidevalt alandanud ja OPECi riikide seas pole märgata mingit konsensuse esilekerkimist väljalaske vähendamiseks. Tänu üldisele ebakindlusele on Venemaal 2015 oodata jätkuvalt ka investeeringute vähenemist ja kapitali väljavoolu kindlasti vähemalt selle aastaga võrreldavates suurusjärkudes.
Seotud lood
Mina võtaks revolvri ja laseks ennast maha, vastas Viktor Geraštšenko bravuurikalt Gazeta.ru küsimusele, mida tema Venemaa keskpanga endise juhina panga praeguse juhi Elvira Nabiullina nahas ette võtaks.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.