Vene keskpanga juht – poeet ja rahvavaenlane

Midagi sisukamat paraku eile avaldatud intervjuus ei järgne. “Raske saab tal olema,” nendib vana pangajuht ja lisab, et ise oleks ta Venemaa praeguse juhtkonna asemel juba ammu kapitali liikumisele piirangud seadnud.

Geraštšenko näikse Nabiullinale süüks panevat eelkõige seda, et ta on naine, kes tema sõnul nimetati Venemaa keskpanga juhiks üksnes sel põhjusel, et ka USA nimetas esimest korda naise rahapoliitikat tüürima. “Janet Yellen istus aga enne seda viis aasta keskpanga nõukogus!” heitis Geraštšenko Nabiullinale ette kogemuse puudumist, siunates hoogu minnes lõpuks terve Venemaa praeguse juhtkonna puudulikke majandusteadmisi.

Ei saanud pimedaks käsutäitjaks

Tõsi, 2013. aasta juunis Venemaa keskpanga juhiks saanud Elvira Nabiullinal on otsest pangas töötamise kogemust vaid mõni kuu. Seda üheksakümnendate aastate lõpust, mil hiljuti manalasse varisenud Gruusia ärimees ja minister Kakha Bendukidze kutsus ta oma Promtorgbanki asejuhiks. Ent praeguseks on see nääps naisterahvas Venemaa majanduspoliitika üht mõjusaimat institutsiooni juhtides suutnud pigem positiivselt üllatada. Mingit president Vladimir Putini kuulekat korralduste täitjat ei ole temast saanud.

Seda kardeti, kui Putin oma ootamatu valiku keskpanga juhi kohale 2013. aasta märtsis teatavaks tegi. Nabiullina oli pikki aastaid olnud Vladimir Putini lähedane kaastööline ja nõunik, arvati, et ta pole oma otsustes vaba. Oli alust karta, et veel üks keskne riigiinstants Venemaal läheb Kremli kontrolli alla ja hakkab erinevalt senisest “pistrikust” pangajuhist Sergei Ignatjevist valitsusele meelepärast rahapoliitikat kujundama.

Kes aga Nabiullinat tundsid, tõstsid esile tema iseseisvat mõtlemist, kuulamis- ja väitlemisoskust ning kõrget professionaalsust majanduseksperdina. Tark ja tasakaalukas, omab head arusaamist majanduses toimuvast, iseloomustas teda Kakha Bendukidze.

Oktoobris 51aastaseks saanud Elvira Nabiullina on sündinud Ufas ning rahvuselt tatarlane, mis annab rubla järsust langusest ärritunud kommentaariumides veel ühe põhjuse teda rünnata. Ema oli tehasetööline, isa autojuht. Elvirat aga huvitasid prantsuse keel ja luule, klassikaline muusika ning Vene ja maailmaklassikute teosed, kirjutas temast agentuur Bloomberg.

Kaheksakümnendatel aastatel läks ta Moskvasse, kus õppis Moskva riiklikus ülikoolis ja sai 1986. aastal majandusteaduste kraadi. Vaadetelt on ta enda sõnul liberaal. Nabiullina abikaasa Jaroslav Kuzminov on Moskva kõrgema majanduskooli rektor.

Keerulise aja majandusminister

Üheksakümnendate aastate alguses läks Nabiullina tööle oma kursusekaaslase isa professor Jevgeni Jasini juurde, kes oli Venemaal üks liberaalsema mõtteviisiga majanduseksperte. Nabiullinast sai ökonomist hiljem riigi mõjusaimaks suurettevõtjate lobiorganisatsiooniks saanud töösturite ja ettevõtjate liidus.

President Boris Jeltsini majanduse “šokiteraapia” päevil asus ta tööle riigiametis majandusministeeriumi reformiosakonna asejuhina, kus tegi kiiret karjääri ja kerkis Jeltsini tagasivalimise järel 1997. aastal asemajandusministriks. Nabiullina töötas koos Venemaa erastamisprogrammi arhitekti Anatoli Tšubaisiga reformikomisjonis, mis tüüris majanduspoliitikat ka tormilistel kriisiaastatel. Rubla krahhi järel, kui valitsus kukkus, töötas Nabiullina mõni kuu erasektoris Kakha Bendukidze pangas.

Kui Vladimir Putin valmistus 1999. aastal presidendiks kandideerima, palkas ta majandusprogrammi koostama praeguse Sberbanki juhi German Grefi strateegiliste uuringute keskuse, mille asepresidendiks nimetas Gref Nabiullina. 2000. aastal sai Grefist majandusminister, Nabiullinast tema asetäitja. 2007. aastal, kui Gref läks Sberbanki juhtima, tegi Putin Nabiullinale ettepaneku hakata majandusministriks. Selles ametis oli naine kogu keerulise ülemaailmse finantskriisi aja ning tema teeneks loetakse ka Venemaa liitumist lõpuks Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO).

Venemaa keskpanga juhina on Nabiullina läinud teist teed kui uued pangajuhid Jaapani ja Suur­britannia keskpangas. Massilises rahatrükis Nabiullina kiduvale majanduskasvule lahendust ei näinud, pigem peab ta selliseid “kiireid lahendusi” ohtlikuks. Algusest peale teatas ta, et seab oma esmaseks eesmärgiks inflatsiooni taltsutamise. Samuti on ta algusest peale rõhutanud reeglite järgimise tähtsust, mis annab keskpanga poliitikale ennustatavuse ja usaldusväärsuse.

Möödunud aasta sügisel hakkas inflatsioon Venemaal justkui taltuma, kuid siis hakkas tuure võtma Ukraina kriis. Tänavu märtsis tõstis keskpank esimest korda järsult intressimäärasid, et toestada surve alla sattunud rublat, kui Venemaa parlament andis presidendile loa kasutada sõjajõudu väljaspool riigipiire. Novembris lasi keskpank rubla kursi ujuma.

Selle nädala 6,5 protsendipunkti suurune intressimäära tõstmine oli tänavu arvult juba kuues, kuid rubla langust see pidama ei saanud. USA dollar maksis üle 80 rubla ja euro puutus ära 100 rubla taseme. Rubla kaitseks on keskpank kulutanud ligi 80 miljardit dollarit ja analüütikute sõnul võib vaja minna teist nii palju.

Kriitikutest pole puudus

Baasintressimäära tõstmisest 17%-le vallandus kriitikarahe, kuna selle mõju riigi majandusele on laastav. Riigiduuma liige Jevgeni Fjodorov nõudis keskpanga tegevuse suhtes kriminaaljuurdluse algatamist. Nabiullina on korraga rahvavaenlane, kes peaks ametist tagasi astuma.

President Vladimir Putin oma eilsel maratonpressikonverentsil Nabiullina lauskriitikaga kaasa ei läinud. Ta nentis, et üldjoontes on keskpank talitanud õigesti. Võinuks vaid juba varem radikaalsemalt sekkuda. Siiski mitte kapitalikontrolli kehtestades.