Nafta otsustab 2015 võitjad ja kaotajad

2015. aasta keskseks teemaks on nafta hinna edasine drastiline langus. Uus normaalsus nafta madala hinnana maailma energeetikas ja tarbimine tervikuna avaldab otsest deflatsioonilist survet hindadele.Kujunevas seisus on võitjate poolel tarbija ning suure energiasisendiga majandusharud, kaotajate poolel suure võlakoormaga (üle 90% võlga riigi SKPsse) riikide poliitikud ning keskpankurid, kes ragistavad ajusid, milliseid meetmeid ja kui jõuliselt rakendada, et jõuda soovitud kiiremasse majanduskasvu faasi. Kindlasti kuuluvad kaotajate hulka riigid (Ladina-Ameerika, aga ka Venemaa), mille riigitulud sõltuvad liiga palju naftast.Euroopa majanduse võlakriisi on leevendanud nii riikideülesed stabiilsusmehhanismid kui ka Euroopa keskpanga otsustav tegevus riikide võlgade finantseerimisel. Tõrvatilk meepotis on Venemaa-Ukraina konflikti areng. Poliitiliselt ei ole saavutatud rahu vaates läbimurret, mistõttu prognoosin Venemaa-vastaste sanktsioonide ja Venemaa vastusanktsioonide süvenemist. Pikk vastasseis pidurdab mõlema osapoole majandust.2015. aasta keskel suureneb ebakindlus riikide võlaküsimuses, mis hoiab turge pinges kogu järgneva aasta. 2015. aasta Euroora majanduskasv tuleb väike. Nafta madal hind avaldab mõju toodete/teenuste hindadele ja prognoosin Euroopale pigem deflatsioonilisi makronumbreid.Euroopa panganduse märksõnaks on korrastumine uue Euroopa keskpanga järelevalve süsteemi kohaselt. 2014. aasta oli Euroopa panganduse varade kvaliteedi hindamise aasta, koondnimetusega stressitestid. Stressitestide eesmärgiks on kontrollida pankade terviklikku riskitaset ja kapitali piisavust ehk stardipunkti nn Euroopa panganduse riskitasemele. Oluliste pangandusgruppide varade kvaliteet on hinnatud ja üldiselt Euroopa panganduse seis on rahuldav, et mitte öelda ettevaatlik optimism.Kõige mõjusam roll Euroopa panganduse stabiilsuse tagamisel oli Euroopa keskpangal. Esimese laine stiimulmeetmed – kolmeaastased likviidsuslaenud pangandusse – olid üliolulised. Lisaraha läks pigem riigivõlgade refinantseerimiseks kui reaalmajandusse. Raha jõudmiseks reaalmajandusse rakendatakse ka teist mõjusat relva – laenuintressi baasmäära alandamist. Eurolaenude madal baasintressimäär jääb tuleva aasta vaates püsima.

Ülioluline pangandust ilmestav muutus on pangasaladuse osaline avatuks muutmine USA maksuhaldurile ning ELi rahandusministrite kokkulepe euroopasiseseks infovahetuseks. Tegemist on pöördumatu sammuga, mis muudab kaalukausi pangasaladuse ja maksusaladuse vahel ning selle keskmes on klient.

Kui majandus vajab investeeringuid ja kasvu, siis on vajalik süstida julgust tarbimisse, kuid see peab toimuma vastutustundlikult. Täna ei jää pangad enam oma probleemidesse kinni, vaid nende valmisolek investeerida on selgelt olemas. Pangad konkureerivad heade projektide finantseerimise pärast. Raha jõudmine reaalmajandusse on kõikide nende meetmete lõppeesmärgiks, mida oodatakse reaalpanganduselt juba 2015. aastal.

Reaalmajanduse finantseerimise mündil on kaks külge - ettevõtluse ja panganduse pool. Tervikpildi saamiseks tuleb näha mõlemat. Baasintressi vähendatakse ja pankurid peavad töötama sisuliselt nullintressi keskkonnas. Pank teab, et teenima pandud raha teenib sisuliselt väga väikest tulu. Ka teenustasude osas on konkurentsipiirid vastas. Kolmas võimalus on leida efektiivsust oma süsteemis. Eelis on neil, kes suudavad pakkuda digitaalseid ja mobiilseid lahendusi.

Ettevõtja poolt vaadatuna on tänane olukord muidugi soodne, sest tegutseme madala intressi keskkonnas ka paaril lähiaastal ja finantseerimiskulud on ettevõtjale väikesed. Kuid samas tuleb arvestada, et pangandussektori valmisolek madala omapanuse või spekulatiivsete nn. kauboistiilis projektide finantseerimiseks oli ja jääb kasinaks. Pidevalt muutuvas majanduskeskkonnas kehtib range reegel: cash-flow matters.