• OMX Baltic0,1%267,9
  • OMX Riga0,26%878,1
  • OMX Tallinn0,00%1 718,62
  • OMX Vilnius0,34%1 043,2
  • S&P 5000,05%6 049,88
  • DOW 30−0,17%44 705,53
  • Nasdaq 0,4%19 480,91
  • FTSE 100−0,28%8 336,02
  • Nikkei 2250,07%39 276,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%111,12
  • OMX Baltic0,1%267,9
  • OMX Riga0,26%878,1
  • OMX Tallinn0,00%1 718,62
  • OMX Vilnius0,34%1 043,2
  • S&P 5000,05%6 049,88
  • DOW 30−0,17%44 705,53
  • Nasdaq 0,4%19 480,91
  • FTSE 100−0,28%8 336,02
  • Nikkei 2250,07%39 276,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%111,12
  • 12.06.15, 11:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kasumlikkuse kasvu retsept

Töölisklass elab hästi, võiks rohkem pingutada. Ettevõtja elab ka hästi, võiks rohkem makse maksta, leiab ettevõtja Jüri Mõis.
Jüri Mõis
  • Jüri Mõis Foto: Raul Mee
Ardo Hansson on minu jaoks üks majandusiidolitest. Jälgin ta esinemisi, mõtlen, kuidas tema väljaöeldut maisesse ellu sobitada ja enese huvides ära kasutada. Analüütikutele võib üldiselt ette heita liigset akadeemilisust. Nii rääkisid nad alates 1992. aasta rahareformist vahetpidamata kuni krooniaja lõpuni, et Eesti kõige suurem majandusprobleem on jooksevkonto puudujääk. Et riiki õnnestub finantseerida ainult tänu välisinvesteeringute sissevoolule, ja kui raha sissevool mingil põhjusel katkeb, toimub kollaps.
Toona vaidlesin talupojast hansapankurina neile innukalt vastu, et asi on hoopis vastupidi – meil pole välisvõlga, seetõttu on päriselus kõigepealt raha (välisinvesteeringud) ja seejärel alles ostud (import). Mitte vastupidi, et algul oli miinus ja seda tuli kuidagi katta, ja milline õnn, et välisinvestor kattis ära.
Mingit kollapsit ei juhtunudki, tagantjärele vaadates läks Eesti riigi 2008. aasta “stressitest” väga edukalt.
Teiseks suureks majandusprobleemiks peeti 1990. aastatel liiga kiiret inflatsiooni – krooni kurss ei pidavat vastu. Sellest mõttekäigust ma päris hästi aru ei saanudki, aga oskasin vastu vaielda, et eurorahaga seotud kursi puhul näitab inflatsiooninumber hoopis Saksamaale järelejõudmise kiirust.
Nüüd ütleb Hansson välja, et ettevõtete kasumlikkus hakkab kahanema ja palgakasv ületab tootlikkuse ning kui pööret ei tule, siis hakkab kõik allamäge minema. Õige, aga – selleks, et kõik ei hakkaks allamäge minema, peab tootlikkus ületama palgakasvu, siis saab kasumlikkus kasvada.
Küllap nii juhtubki. Praegugi annab ju Eesti Pank signaali, et töölisklass elab hästi, võiks rohkem pingutada. Ka ettevõtjad elavad üldiselt hästi, võiksid maksudena rohkem panustada.   

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.11.24, 15:39
Tehisintellekt – oluline roll turvatööstuse tuleviku kujundamises
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele