Tänapäeva noortele seatakse tihtilugu kõrged ootused – tuleb olla kiire õppija, kohanemisvõimeline ning tark ajakasutaja. Kui sellele lisada siht saavutada edu nii õpingutes kui ka tippspordis, tekib valem, mida vähesed suudavad tasakaalustada. Just seda kombinatsiooni nimetatakse kaheseks karjääriks, mis on tänapäeva üheks arengusuunaks noorsportlaste karjääri kujundamisel.

- Audentese spordigümnaasiumi direktor Priit Ilver
- Foto: Andres Raudjalg
Oskus hoida tasakaalu
Noor, kes õpib ja samal ajal tegeleb süvitsi spordiga, peab võrreldes eakaaslastega tegema palju rohkem teadlikke valikuid. „Kui tavanoor saab pärast kooli hinge tõmmata, siis õppursportlane suundub treeningule ja hiljem istub taas õpikute taha. See on päev, mis kestab 12–13 tundi ja nõuab distsipliini, tahtejõudu ja visiooni," selgitab spordihariduse väljakutsetega tegelev Audentese spordigümnaasiumi direktor Priit Ilver.
Selline elukorraldus ei sobi kõigile, ent just selles peitubki potentsiaal: karastuda, kasvatada sihikindlust ja ajajuhtimise oskust ning põhjalikkust. Need omadused on universaalsed ja otseselt üle kantavad erinevatesse elu valdkondadesse ning mille kasutegur avaldub nii juhtimises üldiselt kui ka muude keeruliste olukordade lahendamises.
Selle õnnestumise aluseks on toetav keskkond, mis aitab noorel püstitada selgeid sihte, seada realistlikke ootusi ning tulla toime paratamatute tagasilöökidega. Õppursportlastele on loodud täiendavad tugimeetmed kas siis individuaalsete õppekavade ja/või tugitundide näol, lisaks õpetatakse neile ajaplaneerimise ja aja kasutamise oskusi, toetatakse nende vaimset arengut ning arendatakse muid eluks vajalikke oskusi.
Edukuse kaks poolt
Näiteid noortest, kes saavutavad spordis suurepäraseid tulemusi ning lõpetavad samaaegselt ka gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga, on Audenteses omajagu. „Tugev haridus ei pea kannatama sportliku sihi all ja vastupidi. Kui noorel on toetav raamistik, suudab ta mõlemas valdkonnas kasvada," sõnastab Ilver, kes on mitmeid sarnaseid edulugusid aastate jooksul näinud.
Oluline roll on ka järgmisel etapil: mida teeb noor pärast gümnaasiumi lõpetamist? Kas ta jätkab spordiga, valib akadeemilise tee või kombineerib need? Välisriikide eeskujul tundub aina enam, et kahese karjääri toetamine peaks jätkuma ka erinevates Eesti ülikoolides. „Kui anda andekale noorele tõsiseltvõetav võimalus sporti ja õppimist jätkata, võidame me inimestena ja võidab ka ühiskond,“ kinnitab koolijuht Ilver.
Teine oluline komponent on tööturg. Paljud sportlased lõpetavad oma aktiivse karjääri varem kui plaanitud, ja seda just finantsilistel kaalutlustel. Kui neil puudub haridus või erialane oskus, võib maandumine olla üsna valulik. Seetõttu on oluline, et sportlaskarjääriga paralleelselt toimuks teadlik üleminek elukestvasse õppesse ja karjääriteadlikkusse. Praktilised kursused, võimalus omandada abitreeneri kutse või õppida äri aluseid – need on sammud, mis aitavad üle minna argiellu.
Sõnum otsustajatele
Tulevikus peaks Eestis senisest enam toetama noorsportlaste kahese karjääri jätkamist pärast gümnaasiumi lõpetamist. Sportlaseks olemine ei tohiks olla piirang, vaid vundament edukaks karjääriks. Riigisüsteem peaks tagama, et õppimine ei muutuks takistuseks, vaid võimaluseks, millele toetuda.
Kuula podcasti siit:
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!