Eesti vaikiv börs

Tänavu Euroopas toimunud paljude ettevõtete esmaste avalike pakkumiste ehk IPOde põhjuseid võib otsida nii Euroopa riikide taastuvast majandusest kui ka Euroopa Keskpanga rahapoliitikast ning suhteliselt odavast eurost.

Tänavuste suuremate IPOde puhul on ettevõtted lisaks plaanitavatele investeeringutele ja laienemise rahastamisele kasutanud pigem soodsat ajastust oma kapitalistruktuuri parandamiseks (näiteks Aena, Saeta Yield, Auto Trader). Samuti on mitmel puhul märgata, et lisaks kapitali kaasamisele on varasemad omanikud kasutanud IPOt ka oma investeeringu (vähemalt osalisel) realiseerimisel (Auto Trader, Eltel). 

Kapitalituru tehingute, nagu avalike pakkumiste, mõjud majandusele avalduvad pikema aja jooksul (kapitali, ehk pikaajalise raha, turg) ning nendel on nii otsesemad kui ka kaudsed mõjud. Otsesemad mõjud avalduvad peamiselt tehtavate investeeringute kaudu, kas läbi kapitali kaasanud ettevõtte investeeringute või läbi endiste omanike vabanenud kapitali taasinvesteerimise, ning nendega eeldatavalt kaasneva majanduse ning tööhõive kasvu. Samaaegselt avardatakse pikaaegsete hoiuste (näiteks pensionifondid) raha paigutamise võimalusi. Pikaajaliste säästude ja pikaajaliste investeerimisvõimaluste kokkuviimine ongi kapitalituru peamine ülesanne ning uued emissioonid on selle süsteemi toimimise loomulik osa. Seega võib IPOsid pidada ka indikaatoriks majanduskeskkonna tõhususe kohta.

Eesti olukord

Sellest vaatenurgast torkab muidugi silma olukord Eestis, kus enne Linda Nektari alternatiivnimekirja kauplemisele võtmist kevadel toimus viimane uue ettevõtte lisandumine Tallinna börsile 2010. aastal ning kus kõigi börsiettevõtete turuväärtuse ja sisemajanduse kogutoodangu suhtarv on äärmiselt madal. Maailmapanga viimaste ehk 2012. aasta andmete alusel koostatud pingereas jääb Eesti nimetatud suhtarvu alusel üsna taha otsa (92. koht 110 riigi lõikes). Eesti näitaja 10,3 jääb väga oluliselt alla Euroopa riikide mediaanväärtusele 35,8. Siinkohal ei saa pidada lohutuseks asjaolu, et edestame sellega Lätit ja Leedut, kus olukord on sarnaselt nõrk. Viimase kümne aasta perspektiivis on kapitaliturgu iseloomustava suhtarvu arengut oluliselt mõjutanud Eesti Telekomi lahkumine börsilt 2009. aasta lõpus.

Jätkuvalt on küll olemas head eeldused ettevõtete liitumiseks börsiga – õiguslik keskkond, regulatsioon emitentide läbipaistvuse tagamiseks, sobivad ettevõtted – kuid erinevatel põhjustel on möödunud juba viis aastat viimase uue ettevõtte tulekust Tallinna börsile. Põhjuseid võib ilmselt eelkõige otsida soodsast laenukeskkonnast, aga muu hulgas ei saa välistada ka omandi ja kontrolli kaalutlusi, võimalust, et börsil noteerimisega kaasnevat tajutakse liigselt tülikana, vähest ambitsioonikust või ei olda lihtsalt harjutud mõttega börsist kui raha kaasamise võimalusest.

Riigiettevõtete võimalus?

FinanceEstonia kapitaliturgude töörühma poolt 2012. aastal välja pakutud mitmete Tallinna börsi elavdamise võimaluste hulgas on ettepanek riigiettevõtete (osaluste) börsile viimisest. Muude ettepanekute hulgas on sama mõte välja toodud ka Balti IPO töörühma koostatud ja kevadel avalikustatud analüüsis. Ühest küljest täidaks selline samm julgustavate näidete rolli ettevõtjatele, teisest küljest avardataks seeläbi võimalusi pikaajaliste säästude paigutamiseks ning kolmandast küljest aitaks see Tallinna börsi välisinvestorite radaritele tagasi tõsta. Muu maailma praktikas on riigi poolsed sammud ettevõtetele soodsama keskkonna loomisel hõlmanud näiteks ka emissiooniga seonduvate kulude (osalist)hüvitamist või maksusoodustusi.

Nagu sageli ikka, siis peituvad ka antud juhul nii probleem kui ka lahendus mitmete erinevate tegurite koosmõjus. Tõhusalt toimiv kapitaliturg on vajalik, et majanduse kasvupotentsiaal saaks paremini realiseeritud.