Lühendame laste suvevaheaega

Ma tean, et kogun nüüd vihaseid pilke õpetajatelt ja lastelt, kuid ometi – kas poleks aeg diskussiooniks pika suvevaheaja lühendamise üle? Seda just alg- ja põhikoolis. Võtaks arutluse alla siis ühtlasi teiste vaheaegade ja koolipäevade kestvuse.  Küsiks ka lastevanematelt, maksumaksjatelt, missugust õpperežiimi nad ise tahaksid.

Pikk, pea kolm kuud vältav suvevaheaeg õpilastele oli kindlasti õigustatud sajand tagasi, mil lapsed olid vanematel põllul ja talus abiks. Oli õigustatud ehk ka vene ajal, mil enamikul peredel olid „maavanemad“, kelle juurde lapsed saata.

Praegu paneb võsukese pikk vaba põli väljakutse ette vanemad – mida teha lastega ajal, mil endal suvepuhkus läbi? Laagritesse kõik ei mahu ja ei tahagi. Vanavanemad tihti töötavad ise, nendega ei saa kogu aeg arvestada.

Kõige suurem pika suvevaheaja argument on ikkagi kooliõpetajate (ja ka lasteaiaõpetajate) motiveerimine. Et tavainimestest pikem puhkus kompenseerib kohati väiksemat palka. Kuid see toimub lastevanemate arvelt. Kui paljud töötunnid jäävad seetõttu lastevanematel tegemata? Ja kui suure osa sellest suvevaheajast veedavad lapsed tegelikult hoopis teleka ja arvuti ees?

Eestis on Euroopa üks pikimaid suvevaheaegu, jäädes ehk alla Itaaliale ja Türgile, kuid on nt kaks korda pikem Inglismaast. Suvevaheaja lühendamise diskussioon on igal aastal näiteks Soomes, kus lapsed juba sel nädalal kooli läksid. Miks mitte siis meil ei võiks see olla. Nagu juuresolevalt pildilt näha, nihkuvad suved üha enam sügisesse. Tarkusepäev ehk 1. september on selline tore traditsioon, las see jääda Eestis kooliminekuks. Kuid ehk lõpetada õppeaasta hoopis keset juulit? Näiteks.