Lilleküla jalgpallistaadioni investeering ei tule ühegi teise spordiala arvelt, kirjutab peaminister Taavi Rõivas (Reformierakond).
- Peaminister Taavi Rõivas (Reformierakond). Foto: Andras Kralla
Otsustasime selle valmisehitamist toetada mitmel põhjusel.
Esiteks selleks, et Eesti jalgpallikoondisel oleks kodumängudeks korralik lõpuni ehitatud staadion ning tippmänge oleks võimalik senisest rohkematel jalgpallisõpradel kohapeal jälgida. Juba praegu on Eesti meeste jalgpallikoondise kodumängude keskmine publikuhulk võrreldes aastatetaguse ajaga oluliselt kasvanud.
Teine põhjus on võimalus korraldada suuri rahvusvahelisi mänge, mille jaoks valmis ehitamata staadion mõistagi ei sobi. Nende hulgas ka UEFA Super Cup kahe Euroopa absoluutse tippklubi vahel, mida jälgiks otseülekandena üle 40 miljoni inimese. Jalgpall on teadagi üks vaadatuim spordiala ja see on hea võimalus Eestit läbi jalgpalli maailmale tutvustada.
Teised ei kannata
Eesti on väga palju võitnud sellest, et meil on jätkunud tarkust investeerida näiteks Tehvandi staadioni rajamisse, selleta jääksid nii suusatamise MK-etapp kui ka RallyEstonia EM-etapina püüdmatuks unistuseks.
Nii jalgpalli kui ka rahvusvahelistesse suurüritustesse võib suhtuda erinevalt, aga pean vajalikuks rõhutada, et jalgpallistaadioni investeering, mis moodustab vaid ligi viiendiku kogu staadioni senisest maksumusest, tuleb kultuuriministeeriumi eelarvele lisaks.
Ükski teine plaanitav spordiinvesteering selle lisaraha tõttu tegemata ei jää. Pigem – nagu jalgpalliliit on juba öelnud – võimaldab rahvusstaadioni valmisehitus jalgpalliliidul investeerida taristusse, sealhulgas järelkasvu treeningvõimalustesse nüüd ka mujal.
Lisaraha läheb mujale ka
Lisaks ei ole tegu kaugeltki mitte ainsa spordiinvesteeringuga 2016. aastal. Valitsus otsustas lisaraha eraldada ka näiteks Pärnu Kalevi staadioni valmis ehitamiseks ning laskesportlaste EMi korraldamisega seotud investeeringuteks kaitseliidule kuuluvas lasketiirus. On ka neid suuri spordiobjekte, kuhu plaanime investeerida Euroopa Liidu raha.
Pean väga oluliseks, et valitsus leiaks ka tulevikus võimalusi Eesti sportlaste treening- ning võistlustingimustesse investeerida ning ka rahvusvaheliste suurürituste Eestisse toomisele kaasa aidata. Loodetavasti motiveerib see üha enam noori ka ise spordiga tegelema.
Ehk pole see üldteada fakt, kuid Eesti Spordiregistri andmetel on Eestis 18 300 jalgpalliharrastajat. Seda on palju enam kui A. Le Coq Arenal pärast juurdeehitust istekohti.
Peaminister Taavi Rõivase ettepanekul ja valitsuskabineti nõusolekul otsustas valitsus eraldada järgmise aasta riigieelarvest 5 miljonit eurot Lilleküla jalgpallistaadioni juurdeehituseks. Äripäev palus peaministril täpsemalt põhjendada, miks otsustas valitsus raha sedasi suunata.
Seotud lood
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.