Inimese elusaatust ei määra mitte tema geenid, nahavärv ega päritolu, vaid ikka tema ise oma otsuste ja tegudega, meenutab ajakirjanik Rainer Saad.

- Rainer Saad
- Foto: Andras Kralla
Viiskümmend aastat tagasi kuulutati Ameerika Ühendriikides president Lyndon Johnsoni ametiajal sõda vaesusele. Johnson ei käinud ühest osariigist teise ega visanud helikopteri pealt inimestele raha, vaid lõi paremad võimalused hariduseks, tervise parandamiseks, eluaseme soetamiseks ja ümberõppeks. Johnson ei andnud seega vaestele kala, vaid ulatas õnge.
Rahaline edu sõltub oma valikutest
Eelmisel sajandil leidis kandepinda ka teooria, et vaesesse perre sündinud lapsel pole majanduslikke väljavaateid, kuna vaesed jäävadki vaesteks just oma vildaka elufilosoofia tõttu. Reagani ajal arvati, et vaesust ei põhjusta mitte töökohtade puudus, madal haridustase ega madalad palgad, vaid just vaeste enda halvad eluharjumused. Süüdistatud on ka vaeseid üksikemasid, kes taastootvat vaesust, sest annavad oma lastele halba majanduslikku eeskuju.
Tegelikult pole vaesus, ebaedu ega läbikukkumine geenidesse sisse kirjutatud. Igaüks saab ise oma elu kulgu määrata õppimise ja arenemise kaudu. On positiivne, et Eestisse on tekkinud hulk finantskirjaoskust jagavaid klubisid ja blogisid, sest tänapäeval sõltub meie rahaline käekäik suuresti meie enda valikutest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!