Riiki petavad inimesed, mitte OÜd

OÜtamise ümber käiv debatt on ettevõtjad vihaseks ajanud. Mõningaid sellepärast, et enam ei saa makse mitte maksta, teisi pahandab meedia kohati ebaadekvaatne teemakäsitlus. Kolmandaid häirib, et ettevõtluse mainet tambitakse taas jalge alla. Kodanikud aga on pahased, sest taas kord kuulevad nad, et ettevõtjad ei maksa makse ja on üldse kaabakad.

Vaataks nüüd korraks rahulikumalt, milles täpsemalt on probleem ja kuidas võiks seda praavitada.

Esiteks. Paljud mikro- ja väikeettevõtted ja nende omanikud ei maksa makse ja petavad sellega riiki. Ning seeläbi igaühte meist.

Küsimus pole OÜdes

Teiseks. Küsimus pole tegelikult OÜdes. Iga päev töötavad inimesed lapsehoidjatena, koduabilistena, teevad elektritöid, puutöid, põllutöid ja kõikvõimalikke muid töid. Tööde tellijaks on eraisikud, kes peaaegu mitte kunagi ei tasu makstud tööraha eest sotsiaalmaksu. Ja sellise töö tegijad ei maksa peaaegu mitte kunagi tulumaksu. Neid inimesi, kes nn OÜtamisega tegelevad, on ehk paarkümmend tuhat. Tavainimestest maksupettureid on mitu korda enam. Maksupettustega tegelevad inimesed, mitte OÜd. Peame selle  meeles.

Maksuamet läheneb asjale vähemalt põhimõtteliselt õigesti. Maksuameti töö on saada nõutud maksud kätte ja nende valik alustada suhtlemisest, mitte klaperjahist, on mõistlik. Probleem võib aga ilmneda kiiresti, kui maksuametnikud peavad hakkama lahendama konkreetseid olukordi, neil võib jääda puudu kompetentsusest ja arusaamisest.

Ent teema on liiga keeruline, et seda saaks lahendada meedias silte kleepides ja ausaid ettevõtjaid solvates.

Kui palju peab endale palka maksma?

Esimene levinud petuviis on see, et palga asemel makstakse endale dividende. Sellega säästetakse sotsiaalmaks.

Tõepoolest, seaduse mõte ja ka riigikohtu tõlgendus on, et töö eest tuleb maksta töötasu, juhatuse liikme töö eest juhatuse liikme tasu (need on sotsiaalmaksuga maksustatud).  Dividend on ettevõtlustulu ja sellelt ei tule maksta sotsiaalmaksu. See on loogiline ja lihtne. Aga siin lihtsus lõpeb. 

Kui ettevõtja teeb tööd, näiteks osutab konsultatsiooni-, aedniku-, autojuhi- või muud teenust, siis ta müüb oma töötunde. Ja sellise töö eest peab maksma palka. Aga kui palju?

Kui jurist müüb oma teenust näiteks 10 000 euro eest kuus, siis kui palju ta peaks sellest palgaks maksma? 2000? 5000? 10 000? Viimaste päevade suurte detsibellidega kirjatükkidest võib välja lugeda eeldust, et palgakuludeks tuleks arvestada kõik 10 000. Või siis vähemalt 5000.

See ei ole nii. Riigil pole ei seaduslikku ega moraalset õigust nõuda, et ettevõtja maksaks endale võimalikult suurt palka ja sellelt vastavalt võimalikult suured maksud.

Ettevõtja maksab võimalikult vähe

Asi on teistpidi. Ettevõtluse olemusest tulenevalt maksab ettevõtja võimalikult vähe. Nii endale kui ka teistele. Ja püüab kasumit suurendada. Aga kui palju on siis õige? See sõltub juba igast konkreetsest olukorrast. Näiteks on OÜd, mis on loodud ettevõtja varade haldamiseks. Nende puhul ongi normaalne, et palka ei maksta, sest pole töötundi, mida kellelegi müüakse.

Seega, asi on keeruline. Minimaalne töötasu, mida ettevõtja peab enesele maksma, sõltub paljudest asjaoludest ja siin ei saa kergekäelisi hinnanguid anda, kes on pühak ja kes patune. Seda enam, et sageli käiaksegi üsna piiri peal.

Teine levinud petuviis on isiklike kulude kajastamine ettevõtluskuluna. Põhimõtteliselt vale asi – aga kuidas teha kindlaks, mis on mis? Kas bürootarvete firmakuluks kirjutamine on sallitud? Jah, on. Aga millal kulub bürootarbeid ebamõistlikult palju? Kas lennupilet Türgisse ettevõtluskuludes tähendab tingimata eraisiku puhkust? Türgi on üks maailma huvitavamaid majanduspiirkondi, kus äri ajada.

Sedasorti pettusi on raske avastada ja üheselt tõendada. Aga ei saa ka aktsepteerida seda, kui riik käsitleb kahtlasena näivaid kulusid juba ette maksupettusena.

Kuidas siis olukorda lahendada?

Mul ei ole välja pakkuda kiireid lahendusi. Räägitud on, et maksupettuste põhjuseks on liiga kõrged maksud. Osaliselt on see õige. Aga ainult osaliselt. Kui sotsiaalmaks oleks 25%, siis vaevalt et see tooks kaasa maksukäitumise järsu muutumise. 

Sotsiaalmaksu põrand on meil juba olemas, ärgem murdkem sisse lahtisest uksest. Samuti ei muudaks maksukäitumist sotsiaalmaksu lae kehtestamine, sest selle kui maksupettuse vältimise tööriista eeldus on, et ettevõtja maksab maksimaalselt palka.

Maksuamet käitub praegu arukalt, ettevõtjaid informeerides ja debatti algatades. Maksukäitumine, nagu ka näiteks korruptsiooni tase, muutub koos ühiskonna väärtushinnangutega aeglaselt. See, et debatt on avatud, on väga hea. Ja küllap lähevad asjad vähehaaval paremaks.

Lõpetuseks veel üks oluline asi. Palun meedial lõpetada OÜtamise mõiste kasutamine. Ettevõtte juriidiline vorm ei ole kuidagi seotud maksupettuste põhjustega. Selline sõnakasutus määrib ausa ettevõtluse mainet ega aita kaasa probleemi lahendamisele. Sõnum, mida kuuleme, on lihtne: kui sul on OÜ, siis oled petis. Ma ei näe, et sellise sõnumi levitamine aitaks kaasa maksupettuste vähenemisele, küll aga mõjub see kehvasti ettevõtliku ellusuhtumise levikule.

Sama loogika järgi võiks nimetada eraisikute maksupettusi kodanikutamiseks või prostitutsiooni naisetamiseks. Kuidas kõlab? 

Ja makse võiksid maksta kõik inimesed, mitte ainult ettevõtjad.