Tänane maksumoraal ehk hea maksulaekumine on ideaalne pinnas maksumuudatuste tegemiseks, kirjutab advokaat Villy Lopman.
- Taavi Rõivas, Sven Sester ja Urmas Reinsalu mullu märtsis koalitsioonikõnelustel. Foto: Andres Haabu
Maksu- ja tolliameti peadirektor kiidab maksumaksjaid maksude paranenud maksulaekumise eest. Rahandusministeerium kiidab maksuhaldurit tõhusa maksukogumise eest. Laekumine on tõepoolest olnud viimasel ajal väga hea.
Maksulaekumise esimene eeldus ei ole aga mitte maksukoormuse tõstmine, vaid see, et makse makstakse vabatahtlikult ning igale maksumaksjale ei pea maksuamet tegema maksuotsust.
Maksumaksjate vaba tahet on viimasel ajal suunatud erineval viisil, nt 1000euroste arvete deklareerimise kohustus, sõiduautode käibemaksutagastuste piiramine, töötajate registri loomine jne. Lisaks eelnevale on toimunud olulisi muudatusi ka maksualases kohtupraktikas ehk täpsemalt on ettevõtjale negatiivses suunas tekkinud kohtupraktika OÜtamise kaasustes.
Mida maksumaksja ootab
See kokku ei tähenda mitte ainult suuremat maksukoormust, vaid ka suuremat koormust maksumaksjate maksumoraalile. Keegi ei tea, kas millest algab maksumoraali õhenemine. Ootab see maksutõusu, majanduslangust või hoopis mõnda juhuslikku riigikogulase kuluhüvitiste avantüüri.
Tark oleks selle protsessi algust aga ennetada ja tõsta maksumaksjate moraali mingi sisulise maksumuudatusega. Õnneks ei ole keeruline leida seda, mis valdkonnad lahendusi ootavad. Maksumaksja tuju tõstmiseks ei ole isegi mitte vaja väga suuri muudatusi teha, sest seni ei ole aastaid sisuliselt mitte midagi tehtud. Seega, ootused on madalad, kuid ootused on tõsised.
Kokkuvõttes ootavad ettevõtjad ja eelduslikult ka maksuhaldur OÜtamise osas selge regulatsiooni kehtestamist. Selle lähiajal ära tegemine oleks tegelikult õigusriigi moraalne miinimum.
Majanduslikku sisu omava sotsiaalmaksu lae kehtestamine, erisoodustuste regulatsiooni kaasajastamine on tänaseks samuti praktiliselt möödapääsmatuks muutunud. Lausa ajalooliste dokumentidena mõjuvad näiteks 1990ndate aastate alguse kvaliteedinõutele vastavad maamaksu seadus ning kohalike maksude seadus.
Enamiku praktikas tekkivate murede põhjus on see, et maksuseadused ei vasta enam nüüdisaja vajadustele. Äri ei tehta juba ammu eelmise sajandi võtetega. Riigi maksude kogumise atribuutikat täiendatakse igal aastal. Samas maksumaksjate „töövahenditeks“ sobivad ka 1990ndate amortiseerunud maksuseadused? Tänane maksumoraal ehk hea maksulaekumine on tõepoolest ideaalne pinnas maksumuudatuste tegemiseks.
Seotud lood
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.