Kingitus kõige nõrgemale

Mikroettevõtjaks nimetatakse ühe osanikuga osaühingut, mille bilansimaht on väiksem kui 175 tuhat eurot, müügitulu alla 50 000 euro aastas, omakapital suurem kui kohustused ning kus osanik on ühtlasi ka juhatuse liige.

Mikroettevõtja peab 2016. aasta raamatupidamise aastaaruandes avalikustama vaid kaks põhiaruannet (bilanss ja kasumiaruanne) ning avaldama aruande lisades väga piiratud informatsiooni maksimaalselt kuni kolme lisa kaudu. Audiitori positsioonilt vaadates võib öelda, et aastaaruanne muutub formaalsuseks, kuna sellise infohulgaga ei ole kolmandal osapoolel võimalik saada piisavat ülevaadet ettevõtte finantsseisust ega teha järeldusi. Kui mikroettevõtjal ei ole tagatisega pikaajalisi kohustusi, bilansiväliseid ja tingimuslikke kohustusi, juhtkonnale antud laene ega garantiisid ning ei ole toimunud tehinguid omaosadega, piisab vaid viie reaga bilansi ning lühikese kasumiaruande avalikustamisest. Tegevusaruannet koostama ei pea.

Kingitud hobuse suhu ei vaadata?

Seadusemuudatuse eesmärk on kiiduväärt, aga on ebaselge, kas mikroettevõtjal  tuleb tulevikus lühema aruande koostamise eest raamatupidajale vähem maksta. Võib küll eeldada, et nõutava minimaalses mahus aruande koostamise oskus on jõukohane igale ettevõtjale, eeldades, et ettevõtte bilansi ja kasumiaruande lugemise ja koostamise oskus on omandatud käsikäes äritegevusega. Ei ole veel selge, kas mikroettevõtjatel õnnestub vältida teatud statistikaaruannete valimisse sattumist. Seetõttu võib statistikaaruannete täitmise maht hoopiski samas ulatuses kasvada, sest varasemast detailsest raamatupidamise aastaaruandest automaatselt statistikaaruannetesse ülekantud andmed ei ole enam kättesaadavad. Sellisel juhul ei oleks kindlasti tegu halduskoormuse vähenemisega. Loodame siiski, et ettevõtjate koormus andmete esitamisel tulevikus siiski pigem väheneb ning maksu- ja tolliameti ning statistikaameti algatus vähendada ettevõtjatelt küsitavate andmete esitamise koormust saab teoks.

Ka väikeettevõtjad saavad nautida lühema aastaaruande esitamise võimalusi. Väikeettevõtjaks peetakse äriühinguid, mille töötajate arv ei ületa 50, varade maht 4 miljonit ja aastakäive 8 miljonit eurot. Nemad peavad esitama tegevusaruande, bilansi ja kasumiaruande ning aruande lisades veidi rohkem informatsiooni.

Nii mikro- kui väikeettevõtjatel tasuks kaaluda jätkamist senise aruandeformaadiga, kui lähiaastatel on tõenäoline, et äri kasvab üle piirmäärade ning aruandel on ka teisi kasutajaid, näiteks krediidiasutused.