Eestis on Panama skandaali suhtutud nagu millessegi, mis asub kaugel ookeani taga. Ometi tuleb see meile järjest lähemale, kirjutab ajakirjanik Kristel Härma.

- Kristel Härma Foto: Andras Kralla
Panama on tuhisenud läbi Islandi, Ukraina, Suurbritannia ja Venemaa ka Lätti. Me oleme äritegevuse varjamisega ümber piiratud, kuid teeme näo, nagu ei puutuks see üldse meisse.
Eesti kohta ju peale Edgar Savisaare esialgu rohkem nimesid avalikustatud ei ole ja nii loodetakse, et Panama paberitest neid välja ei tulegi. Poliitikud on end juba valmis seadnud loosungitega „see on seaduslik“ ja sellega paistab olevat teema juba ette maha surutud. Siseminister
Hanno Pevkur keeras asja naljaks: Eestis pole ühtegi tanki, aga tankistid on. Päriselt on see tõsine probleem, et Eesti maksuvõlast pool kuulub
offshore'e kasutavatele tankistidele. On see ikka vaimutsemise koht?
Me elame riigis, kus riigikogu erakondade järelevalve komisjoni juht, kunagine maksuameti juht
Ardo Ojasalu ütleb, et ettevõtete eesmärk ei olegi makse maksta ja äritegevus ei saagi olla liialt avalik. Valitsus ei võta seisukohta äritegevuse varjamise teemal. Aga kui me praegu ei reageeri, siis millal veel?
Küsimus, kas äritegevuse varjamine ja korruptsiooni soodustamine on ka eetilised, saab ka advokaatide mantrast „see kõik on nii normaalne“ erinevaid vastuseid. Nagu ütleb Eestis IT-ettevõtte Adcash loonud prantslane
Thomas Padovani, on liiga palju ebaeetilisi asju, mis on legaalsed. Sellest võiks nüüd midagi järeldada ka.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.