Arengufondi seire fookus ei ole jõudnud õige eesmärgini, kirjutab riigikogu majanduskomisjoni esimees 2003–2007 Mart Opmann.
- Mart Opmann Foto: Andres Haabu
Nii nagu enamik ärimeestest ei kasva ettevõtjaks, ei ole Arengufondi seire fookus jõudnud väärtusloomeni tööstuslikus tootmises. Raha ei tööta – raha eest töötab inimene, kes paneb omakorda tööle senisest tootlikuma masina. Kogu senine panganduspõhine seiretegevus monitoorib maailmaturgu õhufotosid luues – suutmata läbi valgustada lisandväärtuse olemuslikkust siin valmistatud tootes. Tähelepanu vajab kõigepealt toode.
Jäädes sisu asemel tegelema informatsiooni (ümber)jagamisega, ei ole mingit vahet, milline institutsioon Arengufondist lahutatud seire üle võtab ja kus selle koht saab asuma.
Praegu kasvab riskiohu tõenäosus, et ülevalpool tööstusliku tootmisväljundi tasandit tegutsedes välistatakse võimaluste märkamine raha toomiseks tootearendusse ja konkurentsieeliste tundmaõppimisse. Aga lisandväärtus? See oli ju ärihuvidele vastav eesmärk?
Kõik Arengufondi kohta sõna võtjad toovad nüüd küll esile, et meie probleemi keskkohas on seire. Fondi loojate ülesandepüstitus lähtub seire mõiste sisust. Eesmärk on tehniline probleemilahendus ajateljel – uus toode, uus tehnoloogia, uued seadmed. Kõik lähtuvalt konkurentsieelistest. Ainult selles võtmes saaks analüüsida toodetes ja ettevõtetes sisalduvat väärtuspakkumise potentsiaali konkurentsiökonoomika ja jätkusuutlikkuse vaatepunktist.
Kuni ei alga ettevõtjate motiveerimine nende oma äri konkurentsieeliste tundmaõppimiseks (sealhulgas tootes) ja turulugemise oskuste omandamiseks, ei saa seiret lisandväärtuse teenindamise sisuga täita ega mõtestada.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.