Ka puulusika start-up võib leida rahastuse

2015. aastal investeerisid Eesti äriinglid üle kolmandiku IT-firmadesse. Kas siit võib järeldada, et Eestis tasub ainult IT-idufirmat teha?

Osaliselt on see tõesti nii ja sellel on oma objektiivsed põhjused. Tarkvaralahenduse poolt räägivad järgmised eelised:

1. Kiirus – tihti saab esimese tarkvara prototüübi valmis Garage48-l (kahe päevaga). Riistvaralise prototüübi valmimiseks kuluvat aega mõõdetakse pigem kuudes.

2. Alustamise odavus – ainuke kulu alguses on asutajate oma tööaeg.

3. Skaleeritavus – virtuaalsed asjad levivad maailmas kiiremini, nende kohandamine kohalikule turule on lihtsam.

4. Eesti idufirmade edulood – enamik on oma edu rajanud IT-le: Skype, TransferWise, GrabCAD, Taxify. Tegemist on sisuliselt IT-ettevõtetega, nad küll lahendavad eri valdkondade probleeme, kuid seda ikkagi IT kaudu.

Kolm komponenti kiireks kasvuks

Kuid siit tuleb rõõmusõnum riistvara loojatele. Idufirma eesmärk on välise raha abil kasvada väga kiiresti. Selleks on vaja kolme komponenti:

1. Meeskond – vajalike kompetentsidega inimesed, kes teostavad oma ideed.

2. Turg – piisavalt suur hulk firma toodete või teenuste tarbijaid.

3. Toode – toode või teenus, mis pakub lahendust mingile hulgale tarbijatele mingi probleemi paremaks lahendamiseks.

Parim on see, kes leiab suurima probleemi ja parima viisi selle lahendamiseks. Ei ole vahet, mis vahenditega seda probleemi lahendatakse. IT-firmal puudub eelis teiste ees. Ole mees ja leia kogu maailma puudutav probleem ja lahenda see ära.

Puulusikas või äpp?

Ei saa öelda, et riistvaralised idufirmad oleksid Eestis üldse ilma tähelepanuta jäänud. Tartus on riistvaralistele idufirmadele spetsialiseerunud kiirendi BuildIt, Tallinnas aitab prototüübi loomisel kaasa Prototron.

Olen veendunud, et Eestis on kohta kõikide valdkondade idufirmadele. Ei ole vahet, kas voolida puulusikaid või teha kuule sõitmiseks kuluva aja arvestamise äppi. Tähtis on, et oleks leitud probleem, mille lahendamist on vaja paljudele (turg), seda probleemi on paremini ja kiiremini lahendatud kui teistel (toode) ja on olemas eelneva elluviimiseks motiveeritud ja kompetentne meeskond, kes kõik selle ära teeb. Nii lihtne see ongi. Ei ole tähtis, kas see innovatiivne, teistest parem ja raskelt kopeeritav lahendus on IT- või muust valdkonnast.

Olen näinud aasta jooksul umbes 100 start-up’i esinemist. Nendest umbes 30 tegemistesse olen sügavamalt süüvinud. Praegu pean eelmisel aastal nähtutest kõige ägedamaks SprayPrinterit. Nad on välja mõelnud lahenduse (ja riistvara selle teostamiseks), et ka kõige kunstikaugem inimene saaks omale kas või magamistoa seinale grafiti trükkida. Telefonis tuleb näidata omale meeldiv pilt, kinnitada väike käepidemega seade värvipurgi külge ja voil?! – liigutades purki seina ees, pritsitakse värvi just nende kohtade peale, kuhu seda on vaja.

Olen ise IT-huviline ja vaatasin oma portfelli üle. Kümnest firmast viis on mingigi füüsilise asja tootmisega seotud.

Nii et Eestis saab ja tasub ka teha idufirmat, mis ei ole IT-valdkonnast.

Autor: Kuido Lepik