Kaubamahu vähenemise taustal selgitab Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm, kuidas riigifirma plaanib jätkata senist eesmärki maksta 30+ miljonit eurot dividendi aastas.
- Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm. Foto: Andres Haabu
Nii viimastel kuudel kui ka varemgi on pidevalt kerkinud küsimusi, kas ja kuidas suudab Tallinna Sadam säilitada oma kasumlikkuse ja seeläbi ka võime omanikule varasemaga võrreldavaid dividende maksta.
Olen ametis oldud ajaga jõudnud veendumusele, et selle ülesande täitmine on igati jõukohane, kui loome vajalikud eeltingimused kõikides meie ärisuundades. Saame seda teha senisest suuremat väärtust luues nii kaupade ja reisijate teenindamises, laevanduses kui ka kinnisvaras.
Venemaa tähtsus säilib
Tallinna Sadama tegevustuludest annavad kaubavahetus ja reisijatevedu juba peaaegu võrdse osa. Venemaa-suunaline kaubavahetus on majanduspoliitilistel põhjustel kahanenud. Selle mõju tasandamiseks otsime koostöös operaatoritega võimalusi, kuidas pakkuda klientidele senisest rohkem võimalusi oma toodangu väärtustamiseks Eestis. Et operaatorid tahaksid siia tulla ja siin oma tegevust laiendada. Venemaalt tulenev kaubavoog on aga endiselt oluline ning selle säilitamiseks teeme tihedat koostööd nii Eesti Raudtee kui ka teiste logistikaahela osalistega. Suhetes Venemaaga vajame ka riiklikku tuge. Samas otsime iga päev uusi kaubavoogusid ning siht- ja lähteriike. Mõningaid näiteid meil juba on, kas või näiteks uutes kaubagruppides: toorsuhkur, erinevad veeremkaubad, puidupelletid.
Teiseks reisijad, mis on kasvav ärisuund ja kuhu oleme suunanud ka suure osa oma lähiaastate investeeringutest.
Kolmas ärisuund, mille osatähtsus lähitulevikus kindlasti kasvab, on sadamaala terviklik areng.
Samuti on meil uus kasvuvõimalustega ärisuund laevandus – seda nii juba olemasoleva jäämurdja Botnica kui ka sügisest mandri ja suursaarte vahelistele liinidele tulevate uute parvlaevadega.
Firma on heas seisus
Tallinna Sadam on praegu heas finantsseisus ja kasumlik, aga tulevikku vaadates oleme seadnud eesmärgiks muutuda traditsioonilisest nn raua veeretajast tänapäevaseks taristu- ja teenindusettevõtteks. Vaid nii saame tagada, et Eesti merevärav ja riigi üks olulisemaid dividendimaksjaid suudab edukalt areneda ning omaniku seatud ootusi täita, jätkates riigile dividendide maksmist suurusjärgus 30+ miljonit eurot aastas.
Seotud lood
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.