OMX Baltic−0,24%273,78
OMX Riga0,09%873,81
OMX Tallinn−0,51%1 719,69
OMX Vilnius−0,02%1 054
S&P 500−1,86%5 705,45
DOW 30−0,9%41 763,46
Nasdaq −2,76%18 095,15
FTSE 100−0,61%8 110,1
Nikkei 225−2,05%38 281,2
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,92
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%105,94

OMX Baltic−0,24%273,78
OMX Riga0,09%873,81
OMX Tallinn−0,51%1 719,69
OMX Vilnius−0,02%1 054
S&P 500−1,86%5 705,45
DOW 30−0,9%41 763,46
Nasdaq −2,76%18 095,15
FTSE 100−0,61%8 110,1
Nikkei 225−2,05%38 281,2
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,92
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%105,94

27.05.16, 07:45

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Häbi, loomakaitsjad!

Loomakaitsjate rünnak karusloomafarmide vastu moonutab tegelikku tegevust ja sektori kasu Eesti majandusele, kirjutab Altosaar ja Bernadt OÜ juhatuse liige Aimar Altosaar (Vabaerakond).

Aimar AltosaarJaan Tõnissoni Instituudi juhataja ja IRLi liige

Valged rebased. Foto: Raul Mee

Äripäevas 16.mail ilmunud artiklis „Karusloomafarmid tule all“ viidati tendentslikule televisioonis näidatud süžeele haigetest loomadest, justkui oleks see karusloomafarmides normiks. Artikli järel avaldatud loomakaitseseltsi kommentaaris korratakse valeväiteid, nagu hoitaks farmide puurides metsloomi ning nagu tehtaks karusnahast vaid tarbetud luksuskaupu.

Loomaõiguslastele ei lähe ilmselt korda põllumajanduse loomulik tsükkel, kus ühe valdkonna jäägid on väärtuslikuks sisendiks teisele. Karusloomadele valmistatakse sööta kana- ja kalatööstuse jääkidest, mis muidu peaksid minema kulukale ja keskkonda reostavale utiliseerimisele.

Väike ökoloogiline jalajälg

Karusloomafarmide surve keskkonnale on minimaalne, sest loomade sõnnik on kergesti kokku kogutav ja kõik kasutatakse ära kohalike põldude väetamisel. Karjakülas on suurtes farmides kasvatatud karusloomi juba 80 aastat ning hoolimata pingsatest otsingutest ei ole täheldatud selle mõju lähedal asuvale Keila jõele ja põhjaveele.

Karusloomakasvatus on ainus põllumajandusvaldkond, mis ei ole saanud riigilt mingit tegevustoetust. Samas läheb ligi 98% Eestis toodetud karusnahakadest ekspordiks. Sõltuvalt karusnahkade hinnatasemest maailmaturul on kõigi meie farmide eksporditulu olnud 4–8 miljonit eurot aastas, mis on meie põllumajandustoodangu koguekspordist märkimisväärne osa.

Valeteabe levitus

Karusnahad ei kao inimkonna garderoobist kunagi, sest see on kõige ökoloogilisem materjal, kestab kaua ning laguneb looduses. Kunstlike materjalide roheline jalajälg on kordades suurem ning kindlasti ei ole inimkonna huvides seda jälge veelgi suurendada.

Kitsastes grupihuvides ühiskonna väärinformeerimine ja hirmutamine ei ole eetika, vaid küüniline manipulatsioon, mida on ühiskonnas niigi ohtlikult palju. Raskustes vaevlevast loomakasvatussektorist järjekordse valdkonna väljatoomine ja tümitamine muudab meid ainult vaesemaks ning teeb paljudele inimestele haiget.

Toimetaja märkus: Aimar Altosaar on oma ettevõtte kaudu varem nõustanud Balti Karusnahk ASi.

Aimar Altosaar

Põllumajandus

Seotud lood

Sisuturundus

22.10.24, 13:20

Kuidas tehisintellektiga saavutada selge konkurentsieelis?

Selleks, et olla edukas, ei piisa enam pelgalt heast tootest või teenusest – vaja on midagi enamat. Enamani jõuab siis, kui aeg, raha ja närvid pole viimse piirini pingul ning ei pea “tulekahjude kustutamisega” tegelema. Tõeline konkurentsieelis tuleb oskusest kohanduda ja kasvada koos tehnoloogiaga. BeyondCode AI jagab, kuidas leida võimalus ennast rakendada vaid seal, kus on sellest päriselt kõige rohkem kasu, aga ka kõik muu tehtud saada.