IT-turu jätkusuutlikkuseks ja kasvuks peame võimalikult varakult õpetama programmeerimist. Ja mis oleks lapsele huvipakkuvam, kui õppida programmeerima mänge tehes, kirjutab Mainori arvutimängude disaini eriala juht Kristi Ramot.
- Mainori arvutimängude disaini eriala juht Kristi Ramot Foto: Erakogu
Arvutimängude tegemise õpetamine ei võta midagi ära, vaid annab juurde. Praegu on Eestis mängutegijatest paljud osaliselt või täiskohaga tarkvara arendajad, enamik õppisid seda omal käel.
Olenemata sellest, et meil IT-haridust ja programmeerimist kõvasti promotakse, on küllalt neid, kes tunnevad, et see jääb nende jaoks ühekülgseks. On palju inimesi, kelle huvid tunduvad esmapilgul vastanditena. Näiteks robootikahuviline kunstihing või kirjandussoonega programmeerija. Selliseid inimesi tõmbab mängude tegemine, sest nii saavad nad rakendada oskusi, mis muudes tööstustes tavaliselt üksteist välistavad.
Kasutamata võimalus
Riiklik mängutööstuse tunnustamine ja isegi toetamine oleks kasulik, sest see on kasutamata potentsiaaliga sektor. Mängud on üleilmsed tooted ja väike tiim võib edu korral teenida suuri summasid. Creative Mobile oli kusjuures mitu aastat start-up-sektori statistikas enim maksutulu toov ettevõte. Toon ikka ja jälle näiteks Creative Mobile’i kui meie ainsat suurt edulugu. Nemad aga alustasid 2010. aastal. Kas me kõigi oma suurepäraste kunstnike ja programmeerijatega IT-riigina ei suuda tõesti enam kunagi seda edu korrata? See oleks sama kurb, kui me poleks peale Skype’i midagi uut suutnud välja mõelda.
Mänguarendus on ettevõtlus nagu iga teine, selle vahega, et alustamise barjäär on madal. Edukas olla on raske, aga alustada lihtne. Riigina ju tahame, et ettevõtlusega tegeleks rohkem inimesi ja võimalikult varakult. Peaksime siis kõiki võimalusi ära kasutama.
Soome eeskuju
Soomes juhtus see, et edulugudest haarati kinni ja asuti riigina seda toetama kui IT-sektori väärilist osa. Soome riik on rahastanud kusagil 100 mängu valmimist. Meil ei muutu midagi enne, kui tekib samasugune suhtumine.
Tasapisi on muutusi näha, nt EAS toetab mängusektori ettevõtete eksporti, aga see on juba järgmine samm. Peaksime esiteks inspireerima, teadvustama, et see on üldse variant, varakult noori kaasa haarama. Ütlema igas hackathon’is, kiirendis ja toetusprogrammis, et tahame näha mänge. Tunnustama tublisid meeskondi, pakkuma toetust, tervitama noori mänguarendajaid IT- ja start-up-sektorisse. Me ei pea riigina ratast leiutama, vaid andma võimaluse praegusele noorele mängivale põlvkonnale teha oma hobist midagi enamat.
Autor: Kristi Ramot
Seotud lood
Eesti suurima mobiilimänge tootva ettevõtte Creative Mobile’i 30aastane juht ja asutaja Vladimir Funtikov välistab varajase pensionipõlve. Mitmeid miljoneid kasumeid teeninud ettevõte ühe omaniku sõnul on 90% soovitust veel saavutamata.
Audiitoritel tuleb seoses ESG aruannete auditeerimisega palju tööd juurde, mistõttu ei tohiks auditi tegija valimist jätta viimasele minutile.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Viimased uudised
Lisatud analüütikute kommentaarid!
Õigusruum ja ärikultuur riigis on euroopalik
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele