Ametiühingu eesmärk ei tohiks olla ettevõtja kõri pigistamine, vaid läbirääkimine ning võimalikult paljusid osapooli rahuldavate lahenduste leidmine, kirjutab autoettevõtete liidu president ja Go Busi juhatuse liige Enn Randmaa.
- Autoettevõtete liidu president ja Go Busi juhatuse liige Enn Randmaa Foto: Erakogu
Raske on pidada dialoogi, kui üks osapooltest esitab ainult nõudmisi, ent ei aita kaasa lahenduste leidmisele. Kuna pidev palgasurve hakkab pikapeale mõjutama ettevõtte arengut, on kompromisside leidmine ja palga tõstmine ka ettevõtete endi huvides.
Praegu on bussisektor olukorras, kus transpordiettevõtjad ja ametiühing pole palgakokkuleppes suutnud ühisele meelele jõuda ning see ähvardab halvata seni töös hoitud süsteemi.
Proovime koos
Uue palgaleppe tingimusi on autoettevõtete liit ja transpordi- ja teetöötajate ametiühing vaaginud juba eelmisest aastast. Kui ettevõtja otsib võimalusi tingimuste parandamiseks kogu sektoris, siis ametiühing nõuab jäigalt vaid palganumbri tõusu. Sellise mentaliteediga pole võimalik elu muuta üheski organisatsioonis. Kusjuures ettevõtja on ametiühinguga nõus – bussijuhtide palka tuleb tõsta. Proovime siis koos lahenduse leida.
Vedajad pakkusid, et bussijuhtide miinimumtöötasu tõuseks kolme aastaga 800 eurolt 950 eurole ehk 18%. Tunnitariifi kohta pakkus autoettevõtete liit veelgi paremat kokkulepet – sama ajaga 25%. Eestis pole sektorit, kus palk sellise ajaga nii palju tõuseks.
Lisaks naudivad bussijuhid 35päevast põhipuhkust, kuigi pole ühtki loogilist põhjendust, miks see peaks nii olema. Ettevõtjate kompromissettepanek: bussijuhid loovutavad esimesel aastal 35st ühe puhkusepäeva, teisel aastal lisaks teise.
Kolmeaastane kokkulepe kindlustaks iga-aastase palgatõusu ning vähendaks riske, et järgmised riigihanked oleks alapakkumised ettekäändel, et potentsiaalne vedaja polnud arvestanud iga-aastase palgatõusuga. Kahjuks järgnes ettepanekule jällegi resoluutne ja läbimõtlemata “ei”.
Ettevõtja pingutab
Transpordiettevõtted on ammu otsinud bussijuhi elukutse kaasajastamiseks lahendusi ning rääkinud riigile dotatsioonide aluseks olevate valemite korrastamise vajadusest. Ettevõtjad näevad tulevikus juhtide kutsestandardite kehtestamist, mis muudaks palgasüsteemi paindlikumaks ja tekitaks rohkem võimalusi parematele juhtidele lisatasu maksta.
Hingame kõik korra sügavalt sisse, istume taas laua taha ning proovime leida win-win-lahendusi, selle asemel et ähvardada streigiga ning lõpuks sunnitud olukorras kõigile ebasoodsate tingimustega edasi töötada.
Autor: Enn Randmaa
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.