Meie viimase 20 aastaga loodud e-kuningriigi kõrvale on tekkinud uus ja põnevam maailm, kus meie oleme vaid labidamehed, kirjutab e-teenuste ekspert Margus Simson.
- Margus Simson Foto: Andres Haabu
Eesti otsis terve kümnendi oma Nokiat. Nokia oligi suurepärane firma. Ettevõte tegeles innovatsiooniga, tootis maailma parimaid mobiiltelefone, ei püsinud kunagi paigal. Samas läks Nokia põhja tühise viie aastaga. Nokia juhid on öelnud, et nad ei teinud mitte midagi valesti, nii lihtsalt läks. Mitte päris – nad said hukka, sest nad tegelesid peenhäälestamisega oma kuningriigis, kuid ei suutnud näha ja kaasa minna turul toimuva revolutsiooniga. Revolutsioon lõi nende kuningriigi kõrvale uue maailma, kuhu neil enam asja ei olnud.
Eesti ja tehnoloogiaga on samasugune lugu. Me oleme nii erasektoris kui ka riigis nautinud aastaid kiitust, et me oleme maailma parimad. Pole oluline, kas oleme või mitte. Probleem on selles, et me tegeleme Eestis teenuste arendamisel vana tehnoloogia peenhäälestamisega, kuid ei ole piisavalt kogunud teadmisi ega investeerinud tehnoloogiatesse, mis mõjutavad maailma arengut järgmise kümne aasta jooksul.
Täna on teenuste vallas olulised tehnoloogilised märksõnad artificial intelligence, machine learning, business intelligence, virtual reality, augmented reality, speech recognition, virtual assistants, bots, robotid laiemalt. Ma ei taha liiga teha nendele suurepärastele spetsialistidele ja ettevõtetele, kes nende kallal Eestis tööd teevad. Neid on, aga kaugelt liiga vähe, ning nende sõnum tehnoloogiate kasutamise võimaluste kohta ei ole jõudnud tippjuhtide teadvusesse.
Seepärast on Eestis massklientide kasutatavad teenused (riik, pangad, telekomid, meditsiin jne) kõigist neist märksõnadest väga kaugel. Meie suured teenused toimetavad endiselt tehnoloogia mõttes eelmises kümnendis, pressime vanu iseteenindusi mobiili, aeg-ajalt muudame keskkonna disaini või täiustame väiksemaid funktsionaalsusi. Me paneme endiselt rõhku kümme aastat vanale IT-mõtlemisele ja nupu värvile, mõistmata, et viie aasta pärast ei ole korralik maailmatasemel teenus enam ilmtingimata praeguse harjumuspärase kasutajaliidesega. Sinu käest ei eeldata andmete sisestamist, masin tunneb sinu eelistusi, teeb omalt poolt järjest intelligentsemaid ettepanekuid ning automatiseerib sinu ümber kõik mis võimalik. Suhtleb sinuga pigem kõnes kui nõudes näpuga ekraani puudutamist.
Pooled meie suured teenusepakkujad ei suuda uues maailmas midagi teha. Paljudel neist ei ole aastate jooksul kogunenud kvaliteetseid andmeid, mille pealt tehisintelligents ja algoritmid saaks oma tööd edasi teha. Arenduse asemel on suund olnud optimeerimisele ja operatsioonilisele tööle. Riigis on uute tehnoloogiate kompetentsi liiga vähe, sest neile inimestele ei ole siin piisavalt rakendust. Tipptasemel arendusinimene tahab minna sinna, kus ta ei ole ilmtingimata kõige targem inimene ruumis. Selliseid kohti Eestis palju ei ole.
Mis oleksid lahendused – süsteemsed investeeringud tehnoloogilisse arendusse nii riigi kui eraettevõtete tasandil ning suuremad R&D investeeringud, oskus ja tahe eksperimenteerida, eksida ja õppida, tippjuhtide tehnoloogiaalane koolitus- ja arenguprogramm, pingutus suunal, et luua vähemalt paari tehnoloogia ülemaailmne kompetentsikeskus Eestisse. Aga kõige esimesena tuleb mõista, et tehnoloogias on peenhäälestamise aeg möödas, meie viimase 20 aastaga loodud e-kuningriigi kõrvale on tekkinud globaalselt uus ja põnevam maailm, kus me ei ole enam kuningad, vaid labidamehed.
Seotud lood
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele