Haridusrännet võiks soodustada riikliku programmiga ja võimaldada vahetusprogrammi näiteks 100 õpilasele aastas, teeb ettepaneku TTÜ nooremteadur Taavi Simson (Vabaerakond).
- Taavi Simson Foto: Erakogu
Haridusränne on meede, kus gümnaasiumi (või miks ka mitte põhikooli) õpilane saab võimaluse minna 1–2 kuuks välisriiki õppima, keelt praktiseerima ja kohaliku kultuuriga tutvuma. Jah, õpilasvahetuse programmid on juba olemas, aga reeglina on need kallid ning andekamatel (õigemini nende vanematel) ei pruugi olla raha. Lisaks sellele võib juhtuda, et nad on ka introvertsed inimesed, st nad ei ole edukad sponsorluse väljarääkijad. Kui ka peaks leiduma toetatud võimalusi, siis neid on vähe ning alati ei ole neist kuulda.
Esimene kasu riigile on haritumad õpilased. Nähes teisi riike ja inimesi, on võimalik arendada oma keelteoskust, õppida paremini tundma teiste riikide kultuuri ning tegelikke eluolusid, samuti arendada oma iseseisvust. Lisaks sellele on Eestist välja minevad õpilased Eestile justkui saadikud, kes omakorda saavad anda välismaailmale teadmisi meie kultuuri, keele ja eluolu kohta. See aga võib nii kaudselt kui ka otseselt aidata kaasa tulevasele majanduskoostööle. Omades paremaid teadmisi muust maailmast, on lihtsam oma tooteid eksportida ning turundada, teades, millistele nüanssidele tähelepanu pöörata. Ja vastupidi: kui suurendada teadlikust Eesti ja Eesti turu olemasolust, võib see tuua meile töökohti ja kaupu, millest me enne mõeldagi ei osanud.
Eestist minevad õpilased on asendamatud saadikud, sest just lihtsad inimesed aitavad luua üldmuljet riigist. Viimasele võiks tähelepanu pöörata ka tavalised turistid – välismaal viibides ei maksaks teha midagi sellist, mida oma kodumaal ei teeks. Kuigi meil on osades riikides ka välisesindusi, siis esiteks ei jätku neid kõikjale ning kõikides riikides, kus nad olemas on, ei pruugi olla piisavalt inimressurssi, et tegeleda lihtsate, Eesti olusid tutvustavate küsimuste ja programmidega.
Täiendav kasu, mis antud programmist tuleks, on võimalus võrrelda erinevaid haridussüsteeme. Õppides välismaal, saab õpilane võrrelda nii Eesti kui ka sihtkoha haridussüsteeme ning analüüsida mõlema plusse ja miinuseid. Viimase põhjal kujunev tagasiside aga aitab kindlasti edendada ka meie kohaliku haridussüsteemi. Kohaliku haridusüsteemi kvaliteedi tõus toob aga kaasa üldise haridustaseme paranemise, mis tõstab elukvaliteeti ning edendab majandust.
Ar
tikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, ACE Logisticsi, Eesti Gaasi, Silberauto, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
Seotud lood
Freedom Holding Corp. avaldas oma 2025. aasta teise kvartali tulemused, mis näitavad ettevõtte käibes ja puhaskasumis märkimisväärset kasvu. Tulenevalt laienemisest, tõusid ka ettevõtte kulud.