EASi otsus maksta kinni president Toomas Hendrik Ilvese kodutalule antud toetus tähendab arve esitamist maksumaksjale, ütleb Äripäev juhtkirjas.
- Juhtkiri Foto: Anti Veermaa
President Toomas Hendrik Ilvese Ärma talule antud EASi toetuse saaga on jõudnud nadi lõpplahenduseni: EAS maksab Ermamaale antud toetuse kinni. Omavahenditest. Ainult et EASi omavahendid tähendavad teiste sõnadega öeldes maksumaksja raha. Sinu ja minu raha.
Äripäeva meelest on
äsja teatavaks saanud lahendus halb kõigi osapoolte seisukohalt. Esimese osapoolena tulebki siin nimetada avalikkust ehk Eesti maksumaksjat. Jah, arve igale konkreetsele maksumaksjale pole suur, jutt käib alla eurosest summast, kui nn täiendav, ligi 152 000eurone summa Eesti maksumaksjate peale ära jagada. Küsimus on põhimõttes: küllap annetaks nii mõnigi maksumaksja presidendi kodu heaks kümneid ja mõni ehk sadugi eurosid, kui ta saaks seda teha vabatahtlikult ja selleks oleks vajadus.
Praegu aga maksab maksumaksja kinni ühelt poolt EASi asutuse saamatuse, teiselt poolt aga juba ametist lahkunud presidendi arrogantsuse. Ilves ise on nimelt leidnud, et Ärmale antud toetusega oli kõik korras ning avalikuses puhkenud skandaal oli ajakirjanduse kättemaks tintlaks nimetamise eest.
Jah, tekkinud olukord oli kahtlemata eriline ja erakordne: presidente on nii Eestil kui ka teistel riikidel korraga vaid üksainus, ja presidendi abikaasa võib juhtumisi olla ettevõtja. Toomas Hendrik Ilves ei arvestanud esimest korda kandideeris tingimata riigipeaks saamisega ja oli sellele isegi vastu. Kui presidentuur reaalseks muutus, siis nägi ta ka tegelikult ette toetuse pärast tekkida võivaid probleeme. Ent arusaadavasti oli ka palju muid argumente, mida tookord otsuseid langetades arvesse võtta. Ning kindlasti ei olnud planeeritud teisel ametiajal aset leidnud abielulahutus – sellised asjad elus lihtsalt juhtuvad, isegi presidentidel.
Põhjendamatu eelise küsimus jääb üles
Ent nii palju, kui toetuse jagamisest, selle edaspidisest menetlemisest ja mõlema osapoole rollist avalikult teada, jääb riigipeale teadliku põhjendamatu eelise andmise ja presidendi poolt selle aktsepteerimise küsimus üles ka nüüd. EASi tunnistus, et projekti menetlemises on tehtud vigu, aga tahtlikke rikkumisi ei tuvastatud, pole veenev põhjusel, et tegelikult on nüüd ju samahästi kui teoks saanud EASi omaaegse juhatuse esimehe Maria Alajõe soov jättagi Ermamaale antud 190 000eurone toetus täies mahus maksumaksja õlule. Sellele plaanile tõmbas otsustavalt pidurit tollane majandusminister Juhan Parts. Tõsi, 10 protsenti Ilves siiski tagastas, pidades teemat enda jaoks lõpetatuks. Varem otsust õigustanud Alajõe pole viimasel ajal kommentaare jagada soovinud, küll aga on teada, et ta kandideerib järgmiseks viieks aastaks riigikogu kantselei direktoriks.
EAS tunnistab oma teates sisuliselt, et summa väljanõudmiseks Ilveselt mingeid šansse ei ole ehk kohtus jääks sihtasutus kaotajaks. Ent EASi ülesanne pole mitte ainult kohtus võita, vaid ka maksumaksja raha kaitsta. Juhtumi selgeksvaidlemine oleks avalikes huvides, kuid paraku ei ole teiste raha jagavatel asutustel kommet kadumaläinud summade eest võidelda.
Summa kinnimaksmine võib saaga lõpetada küll EASi meelest, Ilvese kuuereväärilt see aga plekki ära ei võta ja kaasus ise jääb ajalukku Eesti presidendi jokk-teguviisi musternäidisena.
Seotud lood
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?