Tuurita Eestis

On saanud tavaks tutvustada Eestit kui puhta, puutumata loodusega maad ja kutsuda välismaalasi just seda Eestimaa külge avastama. Samas jäetakse mainimata reaalne tõsiasi, et kui sul pole autot, siis pole see osa Eestimaa sinu jaoks, kuna ühistransport on maapiirkonnas praktiliselt välja suretatud. Jääbki arusaamatuks, kas ülikulukad turunduskampaaniad on tõesti suunatud üksnes vähestele välisturistidele, kes saavad ja tahavad auto rentida ning viitsivad mööda maad ringi sõita. Liiatigi puudub eestlastel endil ilma autota sisuliselt võimalus oma maa looduse ilu nautida.

Kuna tavaline bussiühendus ei võimalda turistidel väikekohtade vaatamisväärsustega tutvuda, tuleks mööda imekaunist Eestit käima panna bussiekskursioonid, nii nagu Tallinnas liiguvad erinevatel marsruutidel City Sightseeing bussid, millel hüppa-peale-hüppa-maha-süsteemiga peatused. Ekskursioonibussid teeksid vaatamisväärsustega tutvumiseks peatusi ja siis saab kas sama bussiga edasi sõita või otsustada sinna paigale jääda. Need bussid ei saaks liikuda mööda suuri maanteid ning seetõttu tuleks nende graafikud ühildada teiste busside ning ka rongiliiklusega.

Bussivõrk ka siseturismi elavdama

Võib kindlalt väita, et paljud Eestimaa rannad on suvel tühjad üksnes seetõttu, et pole läbi mõeldud turistide liikumisteekonda. Näiteks on võimatu keset suve saada Pärnu ülerahvastatud rannast peaaegu inimtühja Nõva randa. Turismi edendamine tähendaks aga tõhusat toetust kohalikule ettevõtlusele ning paljude töökohtade loomist maapiirkonnas.

Nii näiteks pääseks iga inimene talvekuudel ülikergesti Tallinnast Kuutsemäele suusatama, kui loodaks otseühendus Puka rongijaamast Kuutsemäele – vahemaa on kõigest 10 kilomeetrit. Need, kes ei soovi Kuutsemäel suusatada, saaksid sõita edasi Otepääle või liikuda Võrumaale, kus talvekuudel on võrreldes Otepääga tunduvalt odavamad majutusvõimalused. Samuti võiks olla võimalus õhtuks Tallinnasse tagasi jõuda.

Kui selline marsruut massiliselt kasutust leiaks, eelistaksid nii mõnedki autoomanikud rongi ja bussiga liiklemist, kuna sõit Tallinnast Otepääle ja tagasi on äärmiselt väsitav. Samuti pakuks rongisõiduvõimalus Kuutsemäele lahendust paljudele klassiekskursioonidele, kuna siis ei oleks tarvis bussi rentida ja seetõttu erinevaid riske kanda. Selline reisimine oleks ka märksa soodsam – peaaegu poole võrra – ja võimaldaks paindlikumalt gruppe moodustada.

Sotsiaalmeedia kasutusse 

Tänapäeval on ühe maa peamine turunduskanal internet ja peamised reklaamijad inimesed, kes on saanud riigi külastamisel vapustava elamuse ning jagavad seda sotsiaalvõrgustike kaudu oma sõprade ja tuttavatega. See on praktiliselt tasuta turundus ning eeldab seda, et riik investeerib paljudesse turismitoodetesse ja mõtleb hoolikalt läbi, organiseerib ja koordineerib laitmatult turistide liikumistee, mille käigus selline jagamist väärt elamus neil tekkida võiks.

"Bussiga maale" bussid tuleks luua Eesti turunduskampaania raames ning rahastada Eesti riigi turunduseelarvest. Selliselt oleks võimalik hoida bussipiletite hinnad soodsana ning ka madalama sissetulekuga inimestel teenust kasutada. Busside sise- ja väliskujundus peavad olema ühtses stiilis ja värvitoonides ning edastama sõitjatele võimalikult palju informatsiooni Eesti kohta eri keeltes.

Kogu Eestit haarav projekt suurendaks turismitulusid, pikendaks siinset turismihooaega ning mitmekesistaks turismitooteid. Eesti turunduse strateegia oluline eesmärk peab olema suurendada turistide korduvkülastuste arvu ja ühtlasi ka majutusettevõtete hulka. Oodatavalt paneks see projekt turistid peagi hoogsamalt siiapoole liikuma, raha voolama ja maapiirkondades elu käima ning Eestist kujuneks lihtsamini koht, mille külastamisest jäävad head mälestused.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, ACE Logisticsi, Eesti Gaasi, Silberauto, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.