Vaimne tervis on kõva raha

Vaimne tervis ei ole pehme väärtus või sotsiaalne kapital, see on kõva raha. Viimastel aastatel ilmunud vaimse tervise majandusliku mõju uuringute järgi toob iga töötajate vaimsesse tervisesse investeeritud rahaühik tagasi neli, nutikalt investeeritud isegi üheksa ühikut. Selleks peaks igas ettevõttes olema oma poliitika ja plaan töötajate vaimse tervise ja heaolu tagamiseks.

Prognoosid ütlevad, et aastaks 2030 kasvavad vaimse tervise probleemidega kaasnevad majanduslikud kulud suuremaks kui näiteks vähi või diabeediga kaasnevad kulud.

Depressioonis 45 000 inimest

Kui pakkuda adekvaatset ravi pooltele praegu ravita depressioonis ja ärevushäiretes inimestest, võib riik selle arvel võita ligikaudu neljakordselt raha tagasi. Seda nii tööhõive suurenemise, töö produktiivsuse tõusu kui ka vähenenud tervisekulude arvel. Juurde võib võita lausa ühe tööpäeva kuus inimese kohta. Kaudselt tuleb lisavõit ka paranenud töö-ja peresuhete arvel. Tausta mõttes võib öelda, et hinnanguliselt on meie riigis nii 45 000 inimest, kes ei ole depressioonis abi saanud

Töökohal vaimset tervist fookusesse võttes võivad kasud olla veelgi suuremad. Nimelt ütlevad uuringud, et kui panustada oma orgainsatsiooni töötajate vaimsesse tervisesse, väheneb haiguspäevade hulk, varane pensionile minek, paraneb töö produktiivsus ja mis vast kõige olulisem, head töötajad ei lähe ära.

Kas pani pea tööle? Arvestades, et töökohtade profiil liigub üha enam peaga töötamise suunas, on eriliselt oluline, et peas asjad talutavas korras oleksid. Vaimne tervis ei ole ainult sotsiaalne kapital, see on reaalne majanduslik tuluallikas, mida õigesti kasutades võib kõrvaltoimena kaasneda ka suurem rahulolu nii peresuhete kui tööeluga.

Mida siis tarvis võiks olla? Igal ettevõttes võiks olla oma poliitika ja plaan töötajate vaimse tervise ja heaolu tagamiseks. Ehk isegi meie riigil võiks olla plaan, kuidas ühest eurost neli teha?