Töötajakaardi omanik saaks sobiva töö olemasolul hõlpsasti Eestisse ajutiselt tööle asuda, kirjutab Finesta juht Heikki Mäki.
- Heikki Mäki Foto: Andras Kralla
Mina usun tööstusse. Kui väga me ka ei soovi positsioneerida Eestit üksnes e-riigina, ei saa me endale lubada tööstusettevõtete sulgemist. E-residentsus annab võimaluse nii-öelda laenata Eestile inimesi juurde, kuid see on suunatud eelkõige investorite, (idu)firmajuhtide ja valgekraede meelitamiseks. Miks ei võiks paralleelselt välja arendada lahendust, mis seoks Eestiga kolmandates riikides elavaid lihttöölisi?
Tunnustan tööandjate keskliidu tegevust, mille sihiks on välismaalastest töötajate värbamise lihtsustamine. Liit esitas hiljuti siseministeeriumile seadusemuutmise ettepanekud, mille hulgas sisserände piirarvu kaotamine ning välismaalastele makstava töötasu nõude korrigeerimine. Mõlemad muudatused on tööstusettevõtetes äärmiselt oodatud. Lisaks tööandjatele seatud nõuete ja piirangute ülevaatamisele tuleks arendada ka välistöötajal vajaminevate dokumentide taotlemise protsessi.
Globaalsel turul konkureerivate tööstusettevõtete tööjõuvajadus on paratamatult kõikuv, sest tuleneb välistest tellimustest. Ajutiseks töömahu suurendamiseks pole Eestist inimesi võtta, aga töötamiseks mõeldud elamisloa taotlemine võib võtta mitu kuud. Selleks ajaks, kui luba valmis saab, on töökoht juba läinud. Halvemal juhul ka tellimus.
Tööstusettevõtted annavad tööd erineva kvalifikatsiooniga inimestele liht- ja oskustöölistest kõrgepalgaliste inseneride ja juhtideni, samuti tugiteenuseid pakkuvatele firmadele. Kui tööstus Eestist ära kolib, jääb hulk inimesi töötuks või kolib koos nendega. Selleks, et tagada meie inimestele püsivad töökohad, tuleb otsida ajutist lisatööjõudu madalama elatustasemega riikidest, näiteks Ida-Euroopast.
Kui Eesti tööandja leiab Ukrainast endale sobiva töötaja, saab see inimene alles hakata elamisluba taotlema. Mõned etapid selles protsessis võiks ju ära vahetada. Näiteks võiks Ukraina tööline taotleda endale esmalt Eesti töötajakaardi, mille väljastamisel tema tausta põhjalikult kontrollitakse. Täpsustataks inimese kvalifikatsioon, haridus, terviseseisund ja töökogemus ning erialaoskused ja teadmised. Vastava kaardi omanik saaks sobiva töö olemasolul hõlpsasti Eestisse ajutiselt tööle asuda.
Eestis on pikalt arutletud, kas ja kuidas lihtsustada kolmandate riikide kodanike juurdepääsu siinsele tööturule. Või teisiti öeldes, kuidas lihtsustada meie ligipääsu teistest riikidest pärit töökäte ja ajudeni. Kui e-residentsus seob inimesi Eestiga elektroonselt, siis töötajakaart hõlmaks ka füüsiliselt siin töötamise võimalust.
Seotud lood
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Viimased uudised
Lisatud analüütikute kommentaarid!
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele