Sven Sester - kontra!

Olen korra ühel turniiril juhtunud Sven Sesteriga koos bridži mängima – see oli hämmastav, kui kiiresti ja kui osavalt ta jaotused läbi pakkus ja välja mängis. Kuid seekord julgen öelda: kontra! Ma ei usu, et rahandusminister selle jaotuse välja mängib.

Kardan, et Sesteri seekordne partner Jevgeni Ossinovski on vastaseid mängule meelitades või mingitel muudel asjaoludel kõvasti bluffinud ning Sesteritki hanitanud. Nüüd, mil tema kaardid on lauda pandud, on näha, et ta kutsus Sesterit kuuele ruutule, omamata vähimatki tuge – kõik puha ärtud! Jah, ühed punased küll, aga kõrgeks mänguks sellest ei piisa.

Või kuidas teisiti kirjeldada seda olukorda, kus tervise- ja tööministri välja käidud kummalisevõitu maksukavad ning neid „kinnitavad“ uuringud, välismaa näited ja tarkade doktorite väited sunnivad rahandusministeeriumit tegema süvaanalüüse ja arvutusi, käesoleval juhul näiteks välja arvutama, et riigieelarvesse laekub tuleval aastal „limonaadimaksust“ 24 miljonit eurot… ning seejärel partner teatab, et eesmärk ongi tegelikult ikka rahva tervis ja küll Coca-Cola oma enam kui 130aastat saladuses püsinud retsepti muudab, kus ta pääseb. Mis see eesmärk siis ikka tegelikult on?

Hea ja halb suhkur?

Sest rahva tervisest hoolimise argument kahvatub maksuplaani täpsemalt lugedes – selle kohaselt on uuest aastast paha ning tuleb maksustada osadesse jookidesse tehases lisatud suhkur. Just täpselt nii – suhkur ise on ok, seda ei maksustata, ka suure suhkrusisaldusega jogurtid, jäätised, kompvekid, tordid ja koogid on ok, samuti suure suhkrusisaldusega sinep ja ketšup (jah, nii Põltsamaa Kange sinep kui ka Felixi tomatiketšup sisaldavad 100grammi toote kohta 17grammi suhkruid) on ok ja jäävad maksu alt välja. Miks see maks vaid jookidele kehtestatakse?

Vägisi tundub, et see uus maks on mõeldud me kohalike suurtootjate, Saku ja A. Le Coqi karistamiseks. Mäletatavasti said nende põhitooted, õlu ja siider korraliku maksupaugu juba mõne kuu eest, täna on siis järg limonaadide ja mahlajookide ning homme täismahlade ja pudelivete (mahladele küsitakse Euroopalt erandit, kuid seni pole keegi veel saanud, pudeliveed küll palju suhkrut ei sisalda, kuid asi see toitesoolade või CO2 põhine maks välja mõelda) käes. Kuna aga Tartu tootjal on Saku omast oluliselt suurem mittealkohoolsete jookide portfell, kipub kaalukauss just sinnapoole kalduma… kas võib olla, et põhjus peitub A. Le Coqi kauaaegse juhi Tarmo Noobi erakondlikus eelistuses – kuulub Noop ju juba aastakümneid Reformierakonda? On see kättemaks mõne saamata jäänud toetuse eest?

Ühesõnaga, elupõlise Isamaa, Isamaaliidu ja isegi Isamaa ja Res Publica Liidu valijana võtan te tegevusi ja partnerivalikuid eriti isiklikult ning praegu tundub mulle, et vähemalt üks te partneritest ei mängi teiega isegi mitte sama mängu.