Valitsuse sihitu kulutamine ei lahenda ühtegi muret, kirjutab Reformierakonna poliitik Jürgen Ligi.

- Jürgen Ligi Foto: Andres Haabu
Eesti Panga president Ardo Hansson nimetas Ratase valitsuse eelarvepoliitikat omakasupüüdlikuks ja majanduse kasvupotentsiaali vähendavaks. Tähendab röövellikuks. Eelmistelt valitsustelt võetakse reservid ja struktuurne ülejääk, maksumaksjalt 6 uut maksu ja määrade tõusud, järgmisele valitsusele jäetakse seadusega kohustus eelarvet kärpida. Ja kuigi maksukoormus tõuseb läbi aegade kõrgeimaks, saab defitsiit suurem kui 2009. aasta kriisis.
Küsisin Rataselt, kas see oli ta unistus. Vastuseks tuli tuim loba majanduse elavdamisest, keskmisest struktuursest tasakaalust, maksude vähendamisest.
Õige vastus olnuks, et (ka EP kinnitusel) elavdamine on praegu kahjulik, sest inflatsioon on käivitunud, tööhõive rekordiline, kasvab ekspordinõudlus, euroraha rakendub, „keskmine struktuurne tasakaal“ tähendabki kulutamist eelmiste ja järgmiste valitsuste arvel, ja maksud ei vähene, vaid maksukoormus tõuseb.
Muud mõtet kui rohkem kulusid teha enda ajal siin pole, sest kulutamise sisu on sihitu ja ei paranda ühtki majanduse tegelikku muret, vaid süvendab struktuurseid probleeme ja kergitab kasvutõkkeid.
Allikas: Jürgen Ligi Facebooki-postitus
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.