Naised on investeerimisel edukamad?

Tallinna börsi asutamisest on möödunud vaid 20 aastat ning eestlastest väikeinvestorid on börsile tulnud veelgi hiljem. Vähesed teadmised koos pea olematu praktikaga toodavad eksitavaid müüte. Kõige levinum neist on see, et investeerimine on ainult valitud seltskonna jaoks ehk üldjuhul rikaste keskeas meeste jaoks.

Vaadates investeerimise vallas töötavaid inimesi, võib tõesti tekkida arusaam, et investeerimine on pigem meeste jaoks. Uuringud näitavad, et investeerimise alal on 85–90% töötajatest mehed.

See ei tähenda siiski, et mehed on paremad investorid. Oma isiklikke sääste investeerides saavutavad naised meestega väga sarnast keskmist aastatootlust, mis on Vanguardi andmetel 9,7% naistel ja 10,1% meestel. Lisaks on naistel üldjuhul pikem investeerimishorisont ning nad kipuvad vähem kauplema (investeeringutest väljuma ja sisenema), mis parandab pikaajalise investeerimise tulemust.

Nordea investeerijatest klientide sooline jaotus on praktiliselt võrdne – 49,5% mehed ja 50,5% naised. Alustatavate investorite seas on isegi  naisi veidi rohkem – 50,6%. Samasisulise järelduseni jõudis ka Vanguardi grupi uuring, mille kohaselt naised kalduvad meestest pisut rohkem säästma.

Lähiminevikus oli Eesti väikeinvestoritel vähe võimalusi, et targalt ja korrektselt investeerida. Sel  põhjusel võiski tekkida vale arusaam, et investeerimine on ainult rikastele, kes seeläbi saavad veelgi rikkamaks. Eesti finantsturu viimaste aasta areng on aga seda olukorda kardinaalselt muutnud.

Veidi rikkamad ja haritumad 

Seda kinnitab ka Nordea klientide analüüs. Investeerimisega alustatavate klientide keskmine igakuine netosissetulek on 1347 eurot ning mediaan 1000 eurot. Kuigi see summa on Eesti keskmisest palgast suurem, ei maksa investeerimisest loobuda ka madalama sissetuleku puhul. Tegelikult ligikaudu neljandik (22,6%) investeerivatest klientidest teenib 500 eurot kuus või vähem.

Huvitav tähelepanek on, et investeerimisega alustavad kliendid tavaliselt omavad juba mingit kinnisavara. See on igatpidi loogiline olukord, kuna inimesed tegelevad esialgu oma esmaste vajadustega (kodu) ja siis juba mõtlevad kaugema tuleviku peale (investeerimine).

Tihti arvatakse, et investeerimine on väga keeruline ja nõuab majandusalast kõrgharidust. See vastab tõele, kui me räägime kutselisest varade haldamisest, portfelli juhtimisest või kauplemisest. Väikeinvestorile mõeldud investeerimistooted on aga tehtud võimalikult lihtsaks, arusaadavaks ja läbipaistvaks.

69% meie investeerivatest klientidest omab kõrgharidust, mis on keskmisest kõrgharidusega inimeste arvust Eestis (44%) kõrgem.

Nordeas investeerimisega alustatav klient on keskmiselt 45 aasta vanune kõrgharidusega naine või mees. Sellisel inimesel on tavaliselt keskmine riskitaluvus, mis tähendab seda, et ta on riskidest teadlik ning võtab neid mõistlikult. Tema keskmine netosissetulek on 1347 eurot kuus (1000 mediaan) ning keskmine likviidsete varade maht 18 239 eurot (5000 mediaan).

On näha, et investeerimisalased teadmised vaikselt paranevad, kuid muret tekitab investeerimisega alustamise vanus. Alustada tasub märksa varem, kas või väikese summa investeerimisega juba esimesest palgast.