„Kui Ukrainas käib sõda ja USA presidendi Donald Trumpi trikid on kõik ebastabiilsemaks muutnud, siis ei juhtu midagi, kui oma taastuvenergia eesmärgid natukene hiljem saavutame,“ ütles Rohetiigri nõukogu esimees Andres Veske.

- Sisuturundussarja „Energiakool“ saatejuht Henrik Kalmet ja Rohetiigri nõukogu esimees Andres Veske saate salvestusel.
- Foto: Alexela
Ta küsib, mis juhtub, kui eesmärgid paar aastat edasi lükkuvad. „Ma arvan, et midagi ei juhtu.“
Rohetiigri energia teekaardi igas versioonis on eesmärgid samad olnud: et elektri ning soojuse vajadus oleksid kaetud kohaliku taastuvenergiaga ja varustuskindlus ning energiajulgeolek oleksid tagatud. Veske toob välja, et viimast ei suuda ettevõtjad üksinda tagada. „Tuletame meelde, et meil sõideti puruks nii Balticconnector kui ka Estlink 2. Need on valdkonnad, kuhu ettevõtja käsi ei ulatu.“
Samuti on väga oluline tagada tarneahelad praeguses geopoliitilises olukorras. Kui varem vaadati tehnilist varustuskindlust, siis nüüd on sama oluline ka energia kättesaadavus. „Kas varustuskindlus on tagatud, kui energia on olemas, aga kütus maksab näiteks 20 eurot liiter?“ küsib Veske. Ta lisab, et Elering on praegu tehnilise varustuskindluse tagaja, aga võiks olla ka hinna tagaja, sest selle eest ei vastuta praegu keegi.
Samuti leiab Veske, et ettevõtjad on energia teekaardiga ise väga suure vastutuse võtnud. „See on väga lihtsalt tehtud, et võimalikult palju inimesi sellest aru saaks. Riik ei pea oma energiamajanduse arengukava välja mõtlema, võtku Rohetiigri energia teekaart ja vahetagu pealkiri ära ning ongi olemas,“ ütles ta.
Saates räägitakse veel Eesti võimekusest saada samale energia hinnatasemele Põhjamaadega, tuuleparkide arendamisest, energia salvestamiseest ja välisühendustest.
„Energiakooli“ saadet juhib Henrik Kalmet.
Rohetiigri eestvedaja: pole mõtet minna üle laipade, et 2030. aasta eesmärke saavutada
Kuula saadet ka
Spotifys või vaata
Youtube’is.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!