Suurema hirmu ootuses

Kui viimased kümme aastat on mind puhkuse ajal õnnistatud sooja ning päikesepaistelise ilmaga, siis sel aastal oli kõik risti vastupidi. Täide läks humoristist sõbra must meteoroloogiline prognoos, et kuni jaanipäevani on õues jahe ning siis läheb külmaks.

Keeruliste olude tõttu olin sunnitud kulutama planeeritust märksa enam aega tubastele tegevustele, mille juurde kuulus ka lauasahtlite unustusehõlma jäänud sisu korrastamine. Ajaga oli sinna kogunenud kõikvõimalikku nodi, mille vajalikkus kohe kahtluse alla sattus. Omal ajal oli kõigil neil esemetel mingi sümboolne tähendus, miks nad sahtlisse tallele pandi, kuid nüüd olid mitmed neist lihtsalt prügi staatuses ruumiröövlid.

Laua alumise sahtli tagumisest otsast avastasin kümne aasta vanused kohati kolletunud Äripäevad, mille börsileheküljed püüdsid mu pilgu ning lükkasid koristamise püha ürituse teadmata ajaks tulevikku. Suundusin verandale kiiktooli sahtlist leitud saagiga tutvuma. Värske tuuleõhk, sääskede puudumine ning taamal takseerivad kuldnokad muutsid olemise õdusaks.

Mulle on alati meeldinud vanu ajalehti lugeda, sest see võimaldab korra ajas tagasi minna ja vaadata, mida eksperdid omal ajal neile teadaoleva informatsiooni põhjal prognoosisid ning milliseid korrektiive elu hiljem tegi. Sageli on analüüsid olnud väga põhjalikud, aga mingi ennustamatu sündmus on need hiljem ikkagi pea peale pööranud.

Elu nagu muinasjutt

Verandal kümne aasta taguseid Äripäevi sirvides torkasid silma kolm märksõna – kiire palga kasv, kinnisvara uusarendused ning üldine muretus tuleviku suhtes. Ettevõtjad kurtsid sobiva tööjõu puudumise ning konkurentsivõime alanemise pärast, lihtsaid ehitustöid tegev personal saabus objektile BMW X5ga ning valitsusliit plaanis rõõmsate nägudega tõsta majanduskasvu prognoosi. Börsil tekkis juurde üha uusi miljonäre, volatiilsus oli väike ning tulevik näis helge. Majanduse lähitulevikku negatiivsemalt suhtuvaid tegelasi vaadati justkui tulnukaid teiselt planeedilt, kellega ühte seltskonda sattumist iga enda renomeest vähegi hooliv ärimees vältida püüdis.

Tugevnev tuul ning ähvardavad vihmapilved sundisid mind verandalt lahkuma, vanadest lehtedest loetud sündmused hakkasid aga pisut kummitama. Ajalool on kombeks ikka ja jälle korduda ning kuidagi kahtlaselt tuttav tundus kümne aasta tagune muster ka täna. Volatiilsus on geopoliitilistest muredest hoolimata ajalooliste madalpunktide juures, odav raha toonud kaasa igasuguste varade kallinemise tasemeteni, mida pole nähtud aastaid, kvaliteetset tööjõudu on üha raskem leida, poliitikud teevad valijatele tuleviku arvel kingitusi ning probleemidele viitavaid majanduskriitikuid vaadatakse nagu tüütuid putukaid.

Muresid on justkui piisavalt, kuid mida endiselt ei ole, on hirm lähituleviku ees. Finantsturgudel on võimalik korralikult teenida ka volatiilsuse tõusule panustades, kuid siin on määrav tähtsus tehingu ajastatusel. Paaripäevasest valearvestusest võib piisata, et korralikult kapitali hävitada, kui oodatud volatiilsuse tõus mingil põhjusel siiski saabumata jäi. Väikese investeerimiskogemusega investoritel on seetõttu mõistlik taolisi instrumente vältida, sest ka paljudel proffidel on nendega viimasel aastal väga kehvasti läinud.

Midagi tugeva närvikavaga investoritele

Kui pikaajalistele investoritele väike volatiilsus meeldib, sest see toob tavaliselt kaasa varade väikese ning järjepideva kallinemise, siis aktsiate lühiajalistele kauplejatele tähendab see reeglina raskemini vorsti leiva peale tulemist, sest atraktiivseid ostuvõimalusi napib ning aktsiate päevasisesed liikumised pole piisavad tehingutasude tagasiteenimiseks. Volatiilsuse tõus ajab pildi segi ning võimaldab kogenenud ning hea närvikavaga investoritel sogases vees suuremat kala püüda.

Kui suuri ootamatusi ei teki, siis on suurt volatiilsuse tõusu lähikuudel raske kusagilt tekkimas näha. Pärast Hollandi ja Prantsusmaa valimisi on usk Euroopa majandusse ning eurosse tugevnenud ning hetkel ei suuda seda pidurdada isegi Itaalia pankade likviidsusmured. Pilt võib aga kiiresti muutuda, kui Angela Merkelil peaks septembrikuistel valimistel kehvasti minema või kui Donald Trump otsustab Põhja-Korea vastu midagi radikaalsemat ette võtta.

Sügis on finantsturgudel ajalooliselt nõrgima tootlusega aeg ning teatava ettevaatusega peaks sellesse suhtuma ka tänavu. Kasvav inflatsioonisurve sunnib maailma keskpanku vaikselt rahapoliitikat karmistama ning kõrgemad intressid hakkavad ettevõtete investeerimisvalmidust ning kasumimarginaale survestama. See võtab aga aega, sest oleme endiselt rekordmadalate intressimäärade keskkonnas. Kannatamatutel volatiilsuse kasvu ootajatel on soovitatav suunata pilk tooraineturgudele, kus liikumised on kiired ja ootamatud ning kui närvid tugevad, on põnevus garanteeritud.