Robotite rünnak

Juhuse tahtel sattusin hiljuti kasutama Tallinna kodanikele mõeldud tasuta ühistranspordi võlusid, mille väiksemat versiooni lubatakse lähenevate kohalike omavalitsuste valimiste eel rakendama hakata ka mitmes teises Eesti linnas. Jättes kõrvale asjaolu, et pakutav teenus oli omal ajal ühe erakonna kaval valimistrikk ning et kõigil teistel parteidel on seda privileegi tulevikus pea võimatu tühistada, pälvis mu tähelepanu hoopis trammi seinale kleebitud reklaamsilt: „Tule, õpi, kiirelt trollijuhiks ja omanda kindel töökoht!“

Kui midagi on lubaduste kohaselt kindel, siis elu on näidanud, et tegelikult ei ole ta seda mitte. Siia ritta võib lisada mitmed kindlat tootlust lubavad finantsportaalid, hoiu-laenuühistud, krüptorahad kui ka binaarsed optsioonid. Näiliselt on kõik ilus, kuid saatan peitub tavaliselt detailides. Kindla lubaduse taga on pea alati salakaval nüanss, mida kiirel esmapilgul sageli ei märka. Ahnus varjutab hirmu, risk on pikas talveunes ning ärkab alles mõne aja pärast. Kahju on seda suurem, mida pikem ning ilusam oli varasem õnnis teadmatus.

Robot ei virise ega nõua suitsupausi

Maailm on pidevas muutumises ning nende muutuste eiramine maksab tulevikus valusasti kätte. Eriti tähelepanelikud peavad olema noored, kes on praegu oma valikute ristteel. Mida ja kus õppida, et ei peaks hiljem patja nutma ning raisatud aastaid kibedalt kahetsema, kui valitud eriala osutub tööturul kasutuks? Kes on see inimene, kelle soovitusi võiks raskete otsuste langetamisel kaaluda? Kuhu see maailm üldse liigub? Need on peamised küsimused, millele õigeaegne võimalike vastusevariantide otsimine aitab pärituules läbi elu purjetada.

Ajal, mil isesõitvad autod ja muud transpordivahendid muutuvad üha enam meie igapäevaelu osaks, on ka trollijuhi amet tulevikus löögi all. Robotid ründavad töölisi nii maalt, merelt kui ka õhust. Nad on efektiivsemad, ei virise, ei nõua suitsupause ning kulumise korral vahetatakse lihtsalt uute vastu välja. Roboteid võib edukalt kasutada paljudes sektorites – teeninduses, ehituses, põllumajanduses kui isegi juriidilises nõustamises.

Kõige pessimistlikumate prognooside kohaselt vajab ühiskond tulevikus kordades vähem juriste, ajakirjanikke, pankureid ning alles jäävad vaid parimatest parimad. Odavamate 3D printerite hind on viimase kümne aastaga langenud 18 000 USA dollarilt 400 dollarile ning samal ajal on printerid muutunud pea sada korda kiiremaks, võimaldades nende kasutuselevõtte mitmetes tööstusvaldkondades. Praegu räägitakse juba tõsimeeli, et kümnekonna aasta pärast on suurem osa hoonetest 3D prinditud, vähendades märkimisväärselt nõudlust ehitajate järele.

Isesõitvate autode tulek võib märkimisväärselt muuta senist liikluskorraldust. Inimestel pole enam vajadust omada isiklikku sõiduvahendit ning juhiluba. Nutitelefoni rakenduse kaudu saab tellida endale suvalisse kohta sobiva sõiduvahendi, maksta läbitud sõidumaa eest, ei pea enam muret tundma parkimise pärast. Linnades on oluliselt vähem autosid ning parkimiskohtade asemele rajatakse pargid. Väiksem autode arv ning stabiilsem sõidukiirus tekitavad vähem liiklusõnnetusi, mistõttu vajadus autosid kindlustada kaob. Tormilised arengud jätkuvad meditsiinis, kus arvutite ning robotite koostoimel paranevad nii haiguste diagnoos kui ka ravivõtted. Kõik see toob kaasa elanikkonna keskmise eluea tõusu ning kutse kolleegi või sõbra sajandale sünnipäevale pole enam mingi haruldus.

Suurem osa töökohti kaob 

Tõenäoliselt kaob 70-80% tänastest töökohtadest järgneva paarikümne aasta jooksul senisel kujul. Tekib palju uusi ameteid ning pidev enesetäiendamise protsess eraldab terad sõkaldest. Uus tehnoloogia aitab vähendada inimeste igapäevamuresid ja seda märksa kiiremini, kui valimisplakatilt vastu vaatav lihtne poiss Lasnamäe rajoonist, kes lubab oma valijate keerulised küsimused viivitamatult lahendada. Sergei võib ju tubli olla, aga progressi vastu ei saa temagi.

Robotite tulek on vältimatu ja see on viinud mitmed riigid aruteludeni nende maksustamise kohta. Mida teha inimestega, kellel ühel hetkel lihtsalt enam rakendust ei ole? Kodanikupalk robotitelt kogutava maksu näol pole enam midagi innovatiivset, vaid üha enam arutamist nõudev teema. Ühelt poolt justkui karistataks sellega efektiivsust, kuid teisalt on vaja ka senisest rakendusest ilma jäänud inimesi hoida kurjale teele minemast. Tõde on nagu alati kusagil vahepeal. Tänastel noortel on aga igal juhul perspektiivikas minna õppima inseneriteadusi, tarkvara loomist ning robootikat. Need on lähituleviku kindlad töökohad ja trollijuht ei ole seda teps mitte.

Kuna inimeste keskmine prognoositav eluiga üha kasvab, siis järjest vähem tasub tulevikus lootma jääda riigipoolsele head äraolemist võimaldavale pensionile. Koosta parem endale juba täna sobivale strateegiale vastav rahavoogudel põhinev investeerimisportfell ning asu seda viivitamatult väikeste sammudega kasvatama. Nii nagu ükski puu ei paku kohe varju, läheb ka portfelliga aastakümneid, enne kui ta sind töö ja hoole eest korralikult premeerima hakkab.